Naast vs lamell

[Mihkel.]

Kusjurues otseselt sellele tähelepanu ei pööranud, aga näis et suuremalt jaolt ikka naeltega.

Ise ei pöördu ei ühte ega teise leeri selles vaidluses õnneks Olen sõitnud nii hea naelaga kui ka hea lamelliga. Hetkel sõidan lamelliga siiski. Varem olin tugevalt nalea usku, aga aastaid tagasi lõppastme koolitusel sain omal nahal tunda jäärajal korralikku lamelli ja rohkem enam tõestust vaja polnud! Auto püsis äkilistel liigutusel kenasti rajal ja iluuisutus mänöövreid ma teha ei suutnud.

[Priit_P]

Naast vs lamell teemasse nii palju, et olen Taneli ja Traktoristiga suht koht nõus. Sõidaks vabalt lamelliga kui teehooldus oleks tasemel, paraku see aga nii ei ole. Ei tahaks vabatahtlikult oma õlule mingeid riske võtma hakata. Kuigi sõidan enam jaolt Tallinnas ja naastudega on "talve" jooksul mitmeid situatsioone, kus tänan jumalat et naastud all on. Pealegi ma sõidan neljas talv samade rehvidega, kus jooksu peale on ainult üks naast välja tulnud ja naastud pole reaalselt palju kulunud. Esimestel rehvidel mustrit 6,5mm, need sai nüüd taha tõstetud, tagumistel oli mm jagu rohkem- need on nüüd ees. Pidamist on libedal endiselt jõhkralt. Aastane läbisõit ca 20tuhat. Kaldun arvama, et lamelli mehed ühe jooksuga sama tulemust järgi ei tee. Aga ma sõidaks nende rehvidega vabalt aasta või kaks veel. Kui nüüd päris öko peale minna, mida muidugi ei tee, siis kisuks rõõmsalt kahe aasta pärast naelad välja ja sõidaks veel ühe perioodi kevadest sügiseni ning loobiks nad seejärel prügikasti.
15" Kumho naastud ostetud tutikatena 2013a sügisel ja maksid 240Eur. Lamellidega üle kahe hooaja ei venita kuidagi välja kui tahta normaalset pidamist. Ehk siis naastrehve 1 jooks vs 3 jooksu lamelle . Mis see rahaliselt teeb võib igaüks ise arvutada. Ja kõigele lisaks ka tutikad lamellid ei paku jääl ega kinni sõidetud lumel ikkagi mingit pidamist.

Miks ma lamellrehvid peaks ostma?

[maasikas]

Priit, anna andeks, aga nii rumalat juttu pole ammu lugenud kui sa siia kirja panid.

[Mario_L]

mdea... Priit võttis asja päris hästi kokku, vaadates viimast TM rehvitesti. Odav ja kehv nael on veidi kehvem, kui kallis lamell ja tõepoolest, ükski lamell üle ühe talve ei kesta. Iga järgmine külmaperiood on rehvil järjest kehvem omadus, kui ka leidub mees, kes aastaringi ei surista nendega, siis järgmiseks talveks ei ole kohe kindlasti midagi alles. Ehk siis ka kallilt Pirelli rehvilt ei maksa järgmine talv oodata mitte midagi. Oma osa on ka rehvi hoiustamisel. Kui hoiukoht on mingi kuum ja palav komka, siis see rehv muudab enda omadusi piisavalt. TM võiks teha rehvitesti, kus on samad jooksud, mida on 2 aastat sitasti hoiustatud ja mis on näinud juba veidi elu.
Ise sõidaks ka lamelliga, aga pole nii rikas, et iga sügis uut jooksu osta ja maakohtades ikka kohati ilma naelata ei tee midagi. Omalgi maja ees on jääväli, mina oma naeltega vaikselt tuterdan minema suurele teele, aga uute lamellidega auto paneb käigu sisse ja võid siduri julgelt lahti lasta, auto ei liigu meetritki vaid esirattad jäävadki tühja ketrama.

[Priit_P]

Maasikas, Sa võiks täpsustada ka mis paneb Su nii arvama. Omast arust olen praegu jooksu lamellide maksumuse + vahetuse kokku hoidnud panemata seeläbi ohtu kedagi või midagi .

[ddig]

Mina suhtun asjasse selliselt, et kui talverehvide kasutusperioodist tuleb jääl sõitmist ette maksimaalselt 20%, siis on naastrehvide kasutamine mõttetu. Lumel ei ole naastusid üldse vaja. Kuna kogu maailm elab kõikvõimaliku keskmistamise järgi, siis võime siin ka meelevaldselt paugutada, et 90% linnatänavatel liiklevatest sõidukitest ei keera kunagi põhitrassidelt maha ning suurimaks kõrvalepõikeks on kaubanduskeskuse parkla. Paraku 90% sellistest "pereemadest" ei vaevu ohutuid sõiduvõtteid omandama ning tänu nende naastude kasutamisega saavutatud võltsturvatundele on liikluses veelgi ohtlikumad.

Naastude keelustamine samas ei ole lahendus, sest maapiirkondades on piirkondi kuhu ilma naastrehvideta jõudmine on ülemäära keerukas/riskantne või aeganõudev.

Väiteid, et lamell ja naast pidamise poolest ei erine, ma küll kuidagi õigeks pidada ei saa. Olen juba üle 15a kasutanud paralleelselt ja kordamööda nii naast kui lamellrehve ning mõlemaid on valikusse jäänud hinnaskaala kõikidest osadest.

Hetkel on mu isiklikest sõidukitest kuus igapäevaselt stardivalmis ning rehvid on järgmised:
Naastud
V90 ´97 Continental IceContact, 3. hooaeg
945 ´96 Continental IceContact, 2. hooaeg
Lamellid
965 ´96 Michelin X-Ice, 4. või 5. hooaeg (olid ostes autol all, tootmisaasta 2009)
965 ´96 Continental VikingContact 5, 3. hooaeg
960 ´92 Continental VikingContact 6, 1. hooaeg
960 ´91 Continental WinterContact TS830P, 1. hooaeg (kõva seguga lamell)

Suurema osa sõitudest teen viimasega, sest jääle satun igapäevaselt Tallinn-Pärnu-Tartu-Tõrva-Viljandi-Riia-Vilnius-jne marsruudil liigeldes maksimaalselt 5%. Proportsionaalselt rohkem näiteks Viljandi-Tõrva lõigul, kus ca pool teest võib kiilasjää vahelduda lumiste lõikudega. Erinevalt teoreetikute hirmudest ei valmista teel püsimine mingeid probleeme, lihtsalt tuleb kasutada õigeid sõiduvõtteid.
Aasta alguses käisin lastega Himosel suusatamas ja majutusin Keuruu külje all ning igaks juhuks võtsin naastudega auto (945). See oli mõistlik otsus, sest ca 75% teekonnast oli tee osaliselt või täielikult jääga kaetud ning lamellrehvidega oleksin nendel kurvilistel küngastel lihtsalt aega kaotanud väiksema kiiruse tõttu. Majutuspunktist mäele oli ca 85km ning sadamasse ca 300km. Lahkumishommikul oli lahe üllatus kui toast välja astudes avastasin eest ca 30cm värskelt sadanud lund ning esimesed 30km sõitsin nagu metsateel.

Aeg-ajalt olen autode vahel rehve ka ringi tõstnud, et paremini aimu saada kuidas üks või teine rehv erineva kaalujaotuse ja erinevate sildadega auto all käitub..

Varasemalt olen uuena ostnud ja lõpuni sõitnud kõvadest lamellidest Nokian WR ja WR G2, Continental WinterContact TS810 (2 jooksu). Pehmetest lamellidest Continental VikingContact 5. Naastudest Continental WinterViking 2, Gislaved NordFrost 3, Gislaved NordFrost 5 (sõitsin kaks talve ja müüsin koos autoga maha), Nokian Nordman 2 (sõitsin ühe talve ja müüsin koos autoga maha).
Eelajaloolistel aegadel sai sõidetud ka igasugu pasteldega aga uutest rehvidest mingite Riken´i naastudega ´87 Saab 900 all ja Renova itaalias protekteeritud lamellidega ´96 VW Golf´i all (vist oli Bridgestone´i muster), kuid nagu mainitud siis need on juba liiga kauge ajalugu. Neid Renova´sid on siiski hea meenutada, sest jäärajal kaotasin piikidel sõitnud Golf 2´le kilomeetri peale vaid 10 sekundit. Ehk siis tegemist oli ülihea pidamisega ja pehmete/mugavate rehvidega, mis käitusid igas olukorras väga rahulikult. Märjal asfaldil tegid aga sellist häält nagu käigukasti peavõlli laagrid oleksid kohe-kohe laiali jooksmas.

2008/2009 sõitsin Nissan Pathfinderiga ning sellele panin samuti Continental 4x4WinterContact kõvad lamellid ja sulailmaga metsas natuke nuputamist oli kuidas mäest üles saada aga põhjagaasiga lõpuks ikka sai.
Ka Volvodega olen kõikide rehvitüüpidega käinud talvel Männiku karjääris turnimas/müttamas ning kuigi enamus korrad olen omal jõul saanud nii metsa kui mäe otsa ja metsast välja ja mäe otsast alla, siis paaril korral on maasturid turvamas kaasas olnud ning ükskord tõmbas mootorsaan liikuma kui auto kõhu peale kinni suutsin sõita meetriste hangede vahel

[Priit_P]

Igati tänuväärne kirjatükk eelkirjutaja poolt Paraku näiteks minu jaoks ei oma suurt tähtsust mitu protsenti talvest liigeldakse jääl või rasketes oludes. Esmapilgul pole ju tõesti Tallinnas naastrehvidega midagi teha, enamus ajast on kõristatud kas kuival või märjal asfaldil. Kuid...piisab kui libedus üks kord ootamatult üllatab ja tavaliselt juhtub see kõige ebasobivamas kohas- kas kurvis, kus ootad pidamist või siis pidurdades olles eelnevalt juba pidurdusmaa arvestanud. Ja ongi paha majas, rohkem polegi vaja. Auto katki ja pahandust kui palju. Näiteks sel talvel on olnud u 3-4 sellist situatsiooni, kus naastrehvid on päästnud. Ma juba kord olen selline kindla peale mineja tüüp. Kuna siiamaani on auto terveks jäänud, on see minu jaoks parim tõestus toimivast lahendusest.
Mõni v-o ütleb selle peale, et sel juhul tuleks sõitma õppida. Paraku füüsika seadused kehtivad meil endiselt. Ja kui sa nende vastu eksid (näiteks ootamatult olematu haardeteguri tõttu), siis pole sel hetkel enam kuigi oluline kui hea juht sa oled. Naastudega saad nii mõnegi vale arvestuse andeks.
Loomulikult on nii mugavam ja pingevabam sõita kui pidevalt teeolusid analüüsida kas nüüd on libe või mitte. Ja inimene on juba kord olevus, kes mugavusega väga kiiresti ära harjub.

[Tanel313]

Suht lootusetu on mingit loogikat arendada, kui inimestele on naastrehvid religioon, mitte üks variant mitmest. Täiesti arusaamatu on, kuidas on võimalik väita, et just nüüd naastrehvid päästsid, aga lamellid poleks? Peaks vist mõne pardakaameravideo üles panema, kuidas nv oma esiveolise ja lamellrehvidel Volvoga Põhja-Skandinaavias jääks sõidetud lumel pooleteistkordse lubatud kiirusega tööle sõitsin. Täiesti stressivabalt.

[maasikas]

vot Priit, oma viimases peatükis vastasid kõigele ise ära. Ainult järeldus sul et libedaga võib mingisuguste rehvidega pingevabalt sõita ja et mingisuguste rehvidega mingeid asju andeks saada (võibolla ) on ........... enam kui kummaline.

[Iceman]

Ja räägitakse, et eestlased on kõige religioonivõõram rahvas maailmas. Kurat, siin on pimedat usku nii et tapab.

[Loff]

Varsti kevad, aeg hakata suverehve valima. Andke nüüd kuuma.

[Risu]

See saag käib siin juba jälle sellise hooga, et talverehvide teema paneb sügiseni välja.

[ddig]

Minu eesmärk ei ole kedagi kritiseerida või tema valikuid hukka mõista. Lihtsalt jagan oma kogemusi.

Mis pidurdusmaa nö eelarvestamist (lähtuvalt arvutuslikust haardetegurist) puudutab, siis seda ma küll heaks ei kiida ning leian, et juht peab omandama piisava tunnetuse, et osata valida teeoludele vastav kiirus ja sõidumaneer. Kui seda ei teki, siis tuleb sõita nii nagu teel oleks alati kiilasjää.

[Oldschool79]

vaat. mul oli just kogemus, mingi 2-3 päeva tagasi. ühesõnaga ühel tänaval on väike kallak ja kallaku lõpus siis ristuv peatänav (eesõigusega). Sõidan vaikselt ca 20 km/h kuna tänav väga kitsas, alal kiiruspiirang kuni 30 km/h. Jõuan kallakuni, aga libe. suisa kiilasjää. Ühesõnaga libisesin mäest alla, sest pidama lihtsalt ei saanud, vajuta pidurit mis vajutad, aga kiilasjääl ei ole lamellil tõesti pidamist. Mul vedas, et tegemist vaikse eramupiirkonnaga, kus pole liiklust ja sel momendil kui alla libisesin, ma kellegile ette ka ei jäänud. aga libisesin juhitamatult alla ca 25-30m ja pidama sain alles keset ristuvat tänavat asfaldil, siis pidamine taastus.

Siit nüüd järeldus, kui sõidad, tuleb valmis olla selleks et olukord võib väljuda kontrolli alt Mida teha, ei tea, aga proovin järgmine kord enne kindlaks teha, kui on sama libe, siis tagurdan ja sõidan välja teisest tänava otsast- tagurdada (ümber pöörata nii kitsal tänaval praktiliselt võimatu) umbes 20m, ei ole jäme liiklusreeglite rikkumine (tagurdada tegelikult tohib vaid manöövriks), sest ma leian, et alla kellegile, nt jalakäijale otsa libiseda on hullem variant.

[Priit_P]

ddig, aga sama on ju siin.

Liiklus- ja sõiduolude hindamisel võib aga inimene eksida. Kõik ju oleneb, kui palju on juhil kogemusi jne. Eksimine pidavat olema inimlik, kes teeb sel juhtub jne. Me kõik oleme kuulnud, võib olla isegi kasutanud selliseid välja vabandavaid ütelusi. Jah, ka mina olen eksinud. Mitte iga päev, aga nagu ma eespool kirjutasin- vahel juhtub. Ega siis liiklusõnnetused ei ole paratamatus, see on vaid vale(de) otsus(t)e tagajärg. Miskipärast suudavad inimesed isegi suvel autoga kraavi sõita, mis siis veel talvest rääkida, kus liiklusolud võivad muutuda väga kiiresti. Kui kõik suudaks arvestada, kuidas ohutult pidama saada, siis meil üleüldse liiklusõnnetusi ei oleks. Paraku on tagant otsasõidud, juhitavuse kaotamine jms. juhtumid meil igapäevased nähtused. Loomulikult tegeleb juhi aju pidevalt erinevate situatsioonide analüüsimisega, aga mul ei ole vähimatki ka korralike naastrehvide vastu, mis aitavad väikesed apsakad siluda.

Ei tea mis pimedast usust siin küll räägitakse Jutt baseerub puhtalt enda kogemustel. Kõvemad lamelli mehed võiks nüüd tulla Peetrisse Läike ja Helgi teele, kus teeolud vahelduvad täna hommikul mustast jääst täieliku kiilakani. Saame omavahel testida ja võrrelda nii kiirendust, pidurdusmaad kui ka auto üldist käitumist libedates oludes ning ehk saab nii mõnelegi mehele selgeks kuidas naastud libedal teel abiks on ja sõites kindlama tunde tagavad kui lamellid.

Ootan
56 634 334