Priidu Volvo V70 2,4 125kw 07/99a "Dream Works"

[Priit_P]

Hind polnud otseselt eesmärgiks, vaid tähtis oli kvaliteet . Siinkohal ei taha ma väita, et teised halvemat tööd teeks, aga tean, et Powderstudiol on velgede värvimisega palju kogemusi ja lubasid ääred ka korda teha, mis oli minu jaoks tähtis saamaks head lõpptulemust. Sedapuhku läks nii. Kõik on jah algusest lõpuni pulbriga värvitud. Vedelvärviga võrreldes on pulbervärvitud pind tugevam ja löökidele, mehhaanilistele vigastustele vastupidavam. Äärekivisse sõites saab muidugi värvi maha, aga üldiselt kestab kasutamise käigus saadavaid väiksemaid kõkse kenasti.

Nagu plaan täna ette nägi võeti Sinine Nool oma tõbedega VolRemis käsile.
Alustuseks vahetati ära käigukastiõli. Aasta ja 20tuhat km on täis, paras enne külmasid ära vahetada. Käigukasti töös sellest suurt muutust ei tulnud, kuid omal on süda rahul.
Seejärel tuli uurida, mis häda tühikäiku vaevab. Kontrolliti üle vaakumvõimendi ja torud, aga leket ei leitud. Õnneks.
Gaasiklapile laaditi uus tarkvara peale. Igaks juhuks kiigati ka lõdviku vahelt sisse ja pilt oli olnud suhteliselt kohutav. Võeti maha, tehti korralikult puhtaks ning pandi kokku tagasi. Tulemus: käib tühikäigul nagu siidi. Väga nauditav on nüüd selle autoga sõita
Salongi lekkiv vesi jääb paraku kah 5. detsembrile nagu õõtsade puksidki. Täna selleks enam aega ei jäänud. Vesi nüüd nii kah sisse ei tungi, et põrand lainetab, aga no kergelt on ikkagi märg nii et see asi vajaks siiski tähelepanu.

Lähiajal pean veel mootorõli ka ära vahetama, sest 10tuhat km saab kohe täis. Siis peaks mõneks ajaks olema hea küll.

Kuidagi märkamatult olen olnud tänaseks juba terve aasta selle Volvo omanik ja paslik oleks selle puhul miskit sorti vahekokkuvõte teha. Mnjaa... ega igav ei ole temaga olnud, seda peab ütlema. Täpselt nii kaua on läinud aega, et see V70 viia sellisesse konditsiooni, et temaga on laias laastus nüüd hea sõita. Mõningaid pisiasju küll veel leiaks, aga põhimõtteliselt on ta igati sõidetav auto. Tahtmatult pean endale tunnistama, et ta on täna palju parem ja pakub palju rohkem kui aasta tagasi. Maksumus? Ei tea. Ausalt, pole julgenud kokku lüüa. Ja mis ma selle teadmisega peale hakkaks? Aga ilmselt paar-kolm sarnast Volvot võiks selle raha eest veel õuele osta küll.
Naine soovitab vaadata miskit uuemat, mis nii palju enda ülalpidamiseks ei küsi. Mina seevastu loodan siiralt, et järgmine aasta tuleb väljaminekute poolest tunduvalt leebem. Vähemalt täna ei ole mul veel nii palju südant, et ta maha müüa. Et näha teda aasta-kahe pärast auto24`s jälle laibaks sõidetuna. Ei... Mitte sellepärast ei ole ma seda kõike teinud.

[Priit_P]

Vahepeal on jälle kiiret elu elatud, kuid täna võtasin ennast kokku ja likvideerisin vana võla ehk teisisõnu laadisin suvised pildid üles.

Viimane kuu on möödunud sündmuste vaeselt kui nii võib öelda. Oktoobris sai tal mootoriõli ära vahetatud. Nagu ennegi kasutasin ka seekord Mobil 3000 5W-40. Lisaks võtsin ka liitri mingit odavamat täissünti ja valasin selle enne loputuseks karterisse. Lasin 2-3 sekundiks mootori ringi ja keerasin karteri korgi uuesti lahti. Välja nõrgus küllatki must õli, mis kuidagi ei meenutanud algset helekollast ja läbipaistvat vedelikku. Hiljem kilometraaži kokku arvutades tuli välja, et välba pikkuseks kujunes mitte 10 vaid 9tuhat km. Aga pole viga, pigem vahetada õli tihedamini kui välbad üle lasta.

Mis veel... võiks öelda, et kliima on hakanud täiesti eeskujulikult töötama. Ei tea kas oli asi selles, et oli pikalt tühi vm. aga praegu ei oska nagu millegi üle kurta.
Samuti on juba pikemat aega põrand juhikohal kuiv olnud, ka sügisel kui iga päev sadas vihma. Natuke kummaline on, aga vist tuleb seegi töö hetkel nimekirjast maha tõmmata.

Ammu pole Sinisest Noolest endast pilti teinud. Kuna täna oli temperatuur vahelduseks nullis, kasutasin juhust ja pesin Volli puhtaks.

















Hea on ikka temaga sõita, lõpuks
Selle positiivse noodiga võikski hetkel otsad kokku tõmmata.

[Mart7]

Sellist siledat I gen. V70 oleks isegi tore omada. Selliseid võiks rohkem olla. Müügis on palju prügikalasid kahjuks.

[Mario_L]

Sellist siledat I gen. V70 oleks isegi tore omada. Selliseid võiks rohkem olla. Müügis on palju prügikalasid kahjuks.

Prügikaladega olen nõus ja need solgivad ka turu ära.. oli enda omagi pigem ajaviiteks üleval, piisavalt krõbeda hinnaga, kuigi huvilisi oli, sis keegi ei suutnud aru saada, miks keegi tahab 8000km peal õlisid vahetada või miks üldse autot koguaeg pesta ja koristada... hinnas järgi ei andnud ja nii seda tehingut toimuma ei saanud. pigem ei müükski, on enda oma ka piisavalt ilus ja sile ja turbo tõmbab suu kõrvade taha.
Minu remondipäevik on muidugi suht igav Priiduga võrreldes. Tavapärane hooldus ja tankimine...

[Priit_P]

Ma siinkohal ei ole päris nõus väitega, mis puudutab turu solkimist läbiaetud masinatega. Tänane reaalsus on see, et tegu pole mitte solkimisega, vaid enamus 1. generatsiooni V70`test ongi praeguseks hetkeks juba või peaaegu surnuks ratsutatud. Miks see nii on juhtunud, on siin juba kõneainet leidnud. Auto on küllaltki töökindel ja suhteliselt odav pidada, kui tegemist vajavatele probleemidele koheselt reageerida. Omadest kogemustest võin öelda, et auto korda tegemine, millega on aastaid ainult sõidetud ja putitatud vaid häda pärast, pole sugugi odav lõbu. Nii siis leitaksegi ühel hetkel, et odavam on auto juppideks teha, kui seda parandama hakata. Teatud põhjustel olen ma stabiilselt viimase 1,5a jooksul 1. põlvkonna V70 turul silma peal hoidnud. Minu sõnu kinnitab ka fakt, et selle aja jooksul on müügis olnud ainult mõni üksik auto, mida oleks võinud vaatama minna. Kahjuks on nad eranditult peaaegu kõik hõbedast värvi olnud, kuid tehnilist korraolekut silmas pidades siiski potentsiaali omanud. Nii et nende väljasuremise protsess on tegelikult juba mõni aeg tagasi pöördumatult alanud. Juurde neid enam ei tehta, seega tasub korralik või veel päästa suudetav isend ligi hoida- sellega võib täiesti nõustuda. Mis on ühtlasi ka põhjuseks, miks minu poolt siia need leheküljed teksti on toodetud.

[Priit_P]

Natuke jälle põhjust siia miskit kirjutada. Nimelt oli märkamatult kätte jõudnud saatuslik päev vanade õõtsapukside jaoks. Otsus oli seotud ka väikese riskiga kuna šarniiride seisukorrast polnud tegelikult aimugi. Aga et õõtsad maksavad 150Euri tk võtsin selle väikese riski. Õnneks olid mõlemad šarniirid korras nii et see lüke tasus ennast ära. Sõites on ikka tuntav vahe sees küll, eriti vasakult poolt.
Ühtlasi palusin vaadata miks parempoolne esiuks lahti ei tule. Seal oli miskit ikka kapitaalselt selles samuses olnud. Ma kõike täpselt enam ei mäleta, aga midagi oli kuskilt lahti, mingi hoob oli kõver ja lisaks oli uks reguleerimata . Mida iganes. Tähtsam on, et ust saab nüüd jälle väljast avada.
Mingil hetkel lõpetas ka parempoolne peegel üles-alla liikumise. Suhteliselt tülikas viga muide, eriti kui tagurdad ja soovid aru saada kui palju äärekivist ruumi on. Kuna ta küljepeale liikus tundus tõenäoline, et koer on maetud pistikusse. Polster oli vaja ju nagunii maha võtta... palusin seda korraks chekkida. Pistikul olidki osad kontaktid ära oksüdeerunud. Puhastati ära, pihustati mingi määre peale ja peegel töötab jälle igas suunas.
Kuna polstrit pole eeldatavasti nüüd tükk aega vaja eemaldada, sai lõpuks paigaldatud ka kate, mis varjab ära peegli kinnitused. Vanad tüüblid olid kõik katki, mistõttu tükk ei püsinud hästi kinni. Info-Autost said ostetud uued tüüblid ja küljes ta oligi.





Natuke saab nüüd sõita, aga mõtted liiguvad juba kuidas alumise mootoripadja probleem lahendada. Seni kuni ta veel oma kohal püsib.

[Priit_P]

Tere ja head uut aastat Volvo perele minu poolt

Vahepeal on asjalood olnud sedapsi, et alates eelmise kuu algusest on auto lubanud nautida igat kilomeetrit mis ma temaga läbinud olen. Siiski oli mul südamel alumine mootoripadi, mille vahetamisega ma olen aasta otsa venitanud. Peamine põhjus peitus tema soolases hinnas. Hoidsin varuosade turul silma peal lootuses, et ehk tõmmatakse sama mootoriga auto laiali, kust siis hea vedamise korral saanuks korraliku padja odavamalt kätte. Aga tutkit. Minu mõõt sai tegelikult täis juba eelmise aasta lõpus ja nii oligi otsus langetatud- läheb tutikas orig. jupp külge, maksku või rubla. Asjal oli ka teine külg. Sinna autosse on maetud juba korralik hunnik erinevas vääringus kupüüre. Kogu see töö ja vaev oleks suures pildis asjatu, kui ei raatsi nüüd ühte mootoripatja ära vahetada. Seab ju katkine jupp kahtluse alla kogu auto usaldusväärsuse ja töökindluse. Nii ta siis täna ära vahetatigi. Huvi pärast küsisin vana junntükki näha ja pilt polnud just meeldiv. Väsinud ilmega padjal oli kumm aluse küljest juba 2/3 osas lahti kärisenud hoides veel vaid ühe küljega. Thank god, et see p*rnograafia auto küljest kadunud on. Sõit on nagu natuke sujuvam ja koormuse muutmisel puuduvad kerged jõnksatused mida enne tunda võis. Jälle natuke parem.
Võiks justkui arvata, et üldiselt hakkab juba looma, eksole Seda arvasin ka mina kuni mõned päevad tagasi väljalaskes jälle miskit häält hakkas tegema. Alguses vaikselt, aga hiljem järjest rohkem. Kas tõesti on katalüsaator jälle õhtal ja rõõmu jagus pooleks aastaks? Muidugi võisid ka tagumisel suuremal pütil sõelad lahti olla. Asi lahenes õnneks lihtsamalt ära. Laupäeva õhtul autost välja tulles vaatas sumpsi ots nukralt allapoole Selged pildid... Ühtlasi ka huvitav kogemus, sest siiamaani pole veel elus kordagi midagi auto alt ära kukkunud. Lähemalt uurides selgus, et toru oli roostetanud õhukeseks nagu paber ja poole meetri kauguselt keevitusest lihtsalt ära murdunud. Võtsin ta siis üldse alt ära. See toru oli mulle juba suvel kahtlane tundunud, kui ma tagastange kronsade kinnitustega tegelesin, aga alt ära kukkumise äärel ta ei olnud. Alati tuleb ikka oma sisetunnet usaldada Aga pole viga, ongi jälle üks aretis kõrvaldatud (tõsi küll, üpris iseäralikul moel) ja keevitatakse uus toru natuke uhkema sumpa otsikuga külge.
Järgmine kuu tahaks pihustitega kontrolli minna, sest aasta tagasi tehtud märkus valgeks põlenud küünlaotsade kohta kriibib endiselt kuskil hingesopis. Loodetavasti pääseb puhastamisega, kehvemal juhul tuleb osta uued. Igal juhul mootori pikaealisuse huvides pole mõtet seda probleemi ignoreerida.

[Priit_P]

Kuna nädalapäevad on juba summuti katastroofist möödas, otsustasin selle täna korda teha lasta. Plaan tundus geniaalne nagu lihtsad asjad enamasti ikka- oli vaja taha uus toru keevitada. Kas siis murdunud kohani või pütini, sõltuvalt asjaoludest. Summutiabis oli parajasti vaba aeg, töristasin sinna. Ajanud auto tõstukile takseerisime koos olukorda. Püti külge keevitamine jäi kohe ära, kuna pütist väljuvad torud tundusid ka juba suhteliselt pehmed. Sellest tulenevalt oli ka poole pealt toru jätkamine juba mõttetu. Nagu minu mõtete kinnituseks võttis töömees natuke tummisema haamri ja koputas auto küljes oleva torujäänuki sõelapõhjaks. Selgus, et asi püsiski koos peamiselt rooste- ja kõntsakihi abil . Oluliselt paremas olukorras polnud ka pütti sisenev toru. Tagumisega võrreldes natuke kobedam, aga aasta pärast umbes samas seisus. Kuna porri pole mõtet teha, oli ainult üks lahendus- osta uus tagumine osa koos pütiga. Õnneks oli see neil kohapeal laos olemas ja pandi poole tunniga alla. Uurisin ka eelnevalt mis kvaliteetiga toode on, ei viitsi nagu iga aasta vahetada. Itaalia tootja (nime hetkel ei mäleta), garantii 2a. Üksiti paigaldati ka kroomitud summutiotsik. See sai põmst sama mis eelmiselegi- sama suuruse ja kujuga, mis originaal ainuke vahe selles, et asi on kinnine mitte tagant lahti ja otsikut läbiv toru on aukudega. 185 euro võrra vaesemana sõitsin vaikselt töökojast välja ja võtsin suuna Järvevana poole. Ning aeglaselt hakkas sõit minu suunurki ülespoole vedama. Päris head soundi toodab see kombo koos katalüsaatoriga auto all
Suurtes piirides on nüüd ka väljalase sellel autol välja vahetatud. Vana on ainult väljalaskekollektor koos pükstega ja katist keskmise ühenduseni minev toru.

[Priit_P]

Viimased kaks nädalat selle autoga on pakkunud rohkem põnevust kui kogu eelmine aasta. Selgelt sportliku alatooniga väljalase ajab oma jõminaga pereisad kihevile ja vere keema . Igal teisel vennal on nüüd vaja tõestada kui kiire auto tal on Selline fooriralli käib nagu vanadel headel aegadel. Eks vahel saab esitatud väljakutse ka vastu võetud, aga üldiselt on talverehvide pidamine kehva mistõttu ei saa jõudu korralikult maha. Kui veojõukontroll on välja lülitatud, võtab ka märjal asfaldil ratta suht lihtsalt ringi ja ei tahaks millegi tõestamiseks häid naastrehve parematele jahimaadele saata.

Kuna midagi oluliselt tarka kirjutada ei ole, võiks lugemisele vahelduseks ka pilte vaadata.
Mingi aeg müüdi siin uut B osa nuppude plokki juhiuksele ja kuna minu vanal olid nupud juba üsna koledad, siis kasutasin juhust ja hankisin uue. Kahju, et Volvo nuppe eraldi ei müü. Nüüd jäi töötav originaal plokk tagavaraks.





XC70`st ostsin kasutatud porimatid ja pakiruumi mati. Uuema pvk. matid vanemasse autosse ikka päris täpselt ei istu ja kipuvad ühtelugu ette ära libisema. Suhteliselt tüütu probleem, kui sellega iga päev kokku puutuda. Kanna koht on ikka pehmest materjalist läbi kulunud nagu kõigil, aga selle vastu peaks ehk ka rohtu leidma. Muidu on korralikud ja terved.








No ja ruudulisest villasest tekist pakiruumis oli mul juba ammu siiber. Mati viisin enne autosse panekut otse keemilisse ja läks täitsa kenasti puhtaks.
Avanev vaatepilt on nüüd palju meeldivam ja ega sinna vist enam midagi suurt juurde osta ei olegi.





Salongi poolelt korralikust nahksisust muidugi ära ei ütleks. Kusjuures lepiks vist isegi pruuni sisuga. Heledate istmetega on see peavalu, et armatuur
tuleb kah heleda vastu vahetada ja see on nii nöök töö, et ma ei viitsi vist seda ette võtta.

Haudusin küll mõtet veebruaris pihustitega kontrolli minna, aga tänu üllatustele sellel kuul tekkis mõte remondile vahelduseks üks sõitmise kuu kah teha. Eks siis märtsis võtab selle töö ette, kui midagi hädalisemat vahele ei tule.

[Tanel]

Mul peaks olema jooks na pihusteid kui oled huvitatud

[Priit_P]

Esialgu ei oska midagi öelda kui pole lasknud targemal vaadata. Võib olla polegi üldse midagi viga, piisab ainult kui ultraheliga puhastatakse ja kokku tagasi. Aga võib ka nii olla, et viiest kolm on tuksis. Eks ma olen märtsis targem.
On nad Sul uued või mis seisukorras? Võid ps täpsemalt kirjutada ja mingi hinna nägemuse kah igaks juhuks.

[kenno]

Kuidas see B elektriliste akende lülitiblokk toimib ja kuidas koostekvaliteet on võrreldes originaaliga? Mõtlesin isegi seda osta, kuna nupud suht kulunud ja näotud, aga vähe kartsin seda B osa. Juhipoolse porimati riideosa oli mulgi ajapikku ära kulunud ja lasin siis Christonis uue riideosa peale õmmelda, aga tulemusega ei saa päris rahul olla, kuna nad lõikasid õmbluse jaoks matile sooned sisse ja mõnest kohast läks matist täiesti läbi ja ka õmbluse kõrvalt kogemata paar triipu, siis nüüd on märjemate ilmadega porimati alune märg.

[Priit_P]

Plokk toimib täiesti korralikult ja hetkel olen temaga rahul. Vanaga võrreldes laseb kaks korda juhiakna nupule vajutamine klaasi täiesti alla, kui just korraks ülespoole ei tõmba, mis klaasi langetamise peatab. Minu vanal plokil vist sellist funktsiooni ei olnud. Nupud pole kummise kattega nagu originaalil. Valgustus on natuke intensiivsem, aga see otseselt ei häiri. Eks näis kuidas kestab. Kvaliteet tundub muidu hea, kuid päris originaali tasemele ei küündi. Eks sellepärast maksab üks 30 eurot ja teine üle saja. Paigaldusega oli natuke peavalu, kuna plokk oli üllatuslikult natuke suurem kui ava kuhu ta mahtuma pidi. Mingi 1mm erinevus, aga sellest piisas. Muidu paika ei saanudki kui tuli natuke materjali polstri küljest maha võtta. Enne nii radikaalse sammu astumist mõtlesin uue nuppude osa ristata vana plokiga, aga keskmised kinnitused ei fikseerunud korralikult jättes pealmise osa keskelt lahti. Selline lahendus tundus mulle poolik ja midagi muud eriti üle ei jäänudki.
Mis juhipoolsesse porivanni puutub, siis see pehme kate seal tundub Volvo poolt üldse kummalise lahendusena. Esiteks, milleks üldse pehme kate porivanni? Ka väiksema vihma korral imab pehme materjal vett sisse olles pikka aega märg. Rääkimata sügisest või praegusest lopast mis väljas on. Teiseks on ta täpselt kanna all ja tema auklikuks kulumisest pole pääsu. Oleks võinud olla lihtne kummimatt ja asi mutt. Silma riivab hetkeline seisukord küll, ei saa salata. Taastamise puhul kalduks ma ise liimimise poole, kuid enne tuleks irvitavad ääred õhemaks muuta, et alt liialt paistma ei jää.

[Priit_P]

Pole siia jälle tükk aega midagi kirjutanud, aga 1. aprill tundus täiesti sobiv päev, et siinne koomiks uue peatüki saaks.

Natuke ka vanemat pildimaterjali, mida toona miskipärast üles ei jõudnud laadida.

Nagu näha eraldus aasta alguses auto alt päris korralik torujupp, mille seisukord polnud lähemalt uurides enam kiita. Jätkamisi ja klambreid oli vahel nii palju, et päris hästi ei saanudki aru milleks see kõik vajalik oli.








Kui juba nii juhtus, siis vahetasin üksiti ka summutiotsiku natuke kobedama vastu ja käisin tagumised tripid üle.





Koos porimattide ja pakiruumi matiga said Hypno jurest toodud veel sellised vidinad





Põhjus seisnes selles, et mõlemal oli kinnitus katki. Mulle ei meeldi katkised asjad. Eriti häiris roolisamba kate, mis ühest äärest irvitades kogu aeg su nina all on. Mingi aja võin välja kannatada, aga lõpuks tuli ta ikka välja vahetada.





Muidu toimetas auto igati eeskujulikult kuni ühel ilusal veebruari õhtul armatuuris laadimistuli süttis. Jõllitasin kelladeplokis siravat punast tulukest ja suutsin vaevu oma silmi uskuda. Nagu päriselt või? Näpistus kõrvalestast andis tunnistust, et kõik see toimub tõesti ilmsi ja autol ongi laadimine kadunud. Oehh... Muidugi tuli mulle koheselt meelde geneka taastamine ja ka tõsiasi, et harjad jäeti tookord vahetamata. Palju õnne, nüüd ongi tagajärg käes. Hea et ma sel hetkel Tallinnas olin, mitte kuskil pärapõrgus. Koju sõitsin siiski probleemideta, õnneks polnud ka palju sõita. Aga hommikul oli vaja tööle minna. Poolel teel algasid anomaaliad. Süttis airbagi tuli ja vist ka ABS tuli. Selge, voolu hakkas nappima. Paarisaja meetri pärast hakkas põlema ka märgutuli, mis informeerib läbi põlenud pirnist. Lülitasin lähituled üldse välja jättes põlema vaid pargid. Natukese aja pärast lakkas töötamast spidomeeter. Tööle siiski jõudsin, aga oli selge et see auto ei ole võimeline enam kuigi pikka maad sõitma. Helistasin siis ettevõttesse kus genekat taastati ja lubati järgmise nädala keskpaigas ette võtta. Silme ees läks mustaks. Üritades enesevalitsemist säilitada selgitasin, et autot on iga päev vaja ja selline ooteaeg pole võimalik kui te just oma kuludega mulle asendusautot ei paku. Mõistagi sellist teenust polnud. Küll aga jõudsime lõpuks kokkuleppele, et auto võetakse veel samal päeval töösse ja saan selle õhtul kätte. Õnneks hoian ma kõik arved alles nii et üsna lihtne oli tuvastada mida toona tehti ja mida mitte. Hakkasin puksiiri otsima, sest akus oleva voolutörtsuga ma ilmselt Mustamäele poleks jõudnud. Küll aga õnnestus mul temaga veel puksiiri peale sõita ja nii me siis vaikselt õõtsusime platel läbi linna. Suhteliselt alandavast kogemusest oli meel kaunikesti mõru. Kas ma olen tõesti seda kõike teinud selleks, et teda nüüd veel puksiiriga vedada saaks? Paar tundi hiljem selgus, et harju oli veel järgi küllalt, küll oli aga saba andnud pingeregulaator. Noh, tegelikult on tegemist ühe tükiga, mille oleks võinud siiski juba esimesel korral ära vahetada. Oleks tulnud vaid kliendile helistada 50 euro eest läks külge BOSCHi originaal ja see peaks nüüd mõnda aega sõitma. Auto sain tõesti õhtuks kätte nagu lubatud oli.

[Priit_P]

Kui veebruari kuine apsakas välja jätta, võis autoga laias laastus jätkuvalt rahul olla.

Märtsis tegin talle 10tuhande pealt õlivahetuse, odo näit 277tuhat kopikatega. Loputusõli ostsin seekord liitri võrra rohkem, peseb karterit vanadest õlijääkidest natuke puhtamaks. Järgmine õlivahetus peaks olema 286tuhande peal.

Kuna toode saab järjest rohkem paremasse korda kasvavad ka nõudmised. Minu arust on ta jätkuvalt tagumisest otsast natuke vedel. Otseselt ei õõtsu, aga võiks tiba jäigem olla. Volvo kirjadega amordid kipuvad seda arvamust pigem kinnitama. Ühelt poolt on alumise kinnituse ümbert kumm kah ära pragunenud. Võimalik, et ülemised padjad hakkavad ka otsa saama kuna suurematest põiki ebatasasustest üle sõites kostavad väiksemat sorti läbilöögid.
Ideaalis võiks nagu hääletult töötada see värgendus. No ja ega esimesed amordidgi enam esimeses nooruses pole. Esivedrud kah vanad. Ehk siis tegin mõttes plaani osta talle see kuu tagumised amordid ja ülemised padjad ning mais esimesed amordid ja vedrud. Ja laseks siis juunis kõik korraga alla panna.
Plaane on muidu tore teha, kuid seekord sekkus kodanik nimega Juhus. Ja sel kodanikul oli väga konkreetne arvamus, et sel autol pole vaja mitte uusi amortisaatoreid , vaid hoopis uut sidurit. Sest eile 3. käiguga natuke ülesmäge mõõdukalt kiirendades oli selgelt tunda kuidas sidur korraks läbi libises. Tundub, et tuleb teha väike vangerdus ja hoopis siduri vahetus päevakorda võtta. Samas on see nii suur töö, et tuleks väga hästi läbi mõelda mida ja kuidas teha. Siduri vahetust kui sellist olin ma juba ette näinud. Aga päris rahul ei saa olla käigukastiga. Muidu töötab, aga 2. käigu sünkronisaator pole enam esimeses nooruses mistõttu 2. käik tavaliselt puhtalt sisse ei lähe. Eriti külmalt annab tunda. Ja tegelikult ei lülitu ka 3. käik aeg ajalt päris korrektselt. Mille tõttu tulin ma mõttele osta uus käigukast ja lasta see korda teha enne kui ta külge panna. Uus kast iseenesest on juba olemas, tuli sama mootoriga auto pealt, isegi väljalaskeaasta on sama. Koos eraldasime ta mootorist ja õli mis sealt välja tuli oli üllatavalt puhas. Samuti oli puhas magnetkork, mis annab lootust kasti heast seisukorrast. Mootor oli koos kastiga maha võetud aasta tagasi ja kodanik ei suutnud enam meenutada kuidas käigud lülitusid. Samas oli ka see auto sõitnud juba 260tuhat km nii et ilmselt on laias laastus tegemist samas korras kastiga mis minugi oma. Et kindla peale välja minna, tuleks seal vahetada 1. , 2. , ja 3. käigu sünkrod ja võimalikud tihendid ja simmerid, et poleks hiljem mingeid lekkeid. Ja kui läheks siduri vahetuseks, saaks juba remonditud kasti kah kohe alla panna. Vähemalt nii ma olen seda protsessi mõelnud, aga eks näis kuidas see asi reaalses elus välja näeb.