Volvo Club Eesti

Purjekas kirjutas:

molymees kirjutas:Vastupidi, see näide on just see mida sa praktiseerid.Taga kulunud ja ees värsked - teeb sama välja.Ok pane siis ette uus nael ja taha kulunud - sama teeb välja Aga ma lahkun teemast.Hetkel on targemat teha kui "tarkade klubiga" jahuda.

Ma algul ei saanud aru, aga see vastus ei olnud mulle mõeldud, vist?

Ei olnud sulle mõeldud.Ju me sattusime ühel ajal postitama.

Selle Marko postituse võiks õigesse alateemasse ringi tõsta, aga ma vastan siin ära.

"no aga miks sul siis läks taga osa libisema, kuna ees sul hea rehv ja auto raskus pidurdamisel tuleb ette poole ja ongi pidamine."

Ma muide ei pidurdanud seal üldse. Musta jääga kurv ei ole koht kus pidurdama hakata. Kõik mis ma tegin oli see, et keerasin rooli libisemissuunale vastu ja andsin natuke gaasi juurde. Et esisillal oli uute rehvide tõttu parem pidamine vastab igati tõele.

" kui taga kehvem rehv siis pidurdamisel on taga osa kergem ja kuna seal siis lubatud piirides rehv siis taga osa kergemaks muutumisel kaob pidamine ja minek ongi olemas."

Osaliselt võib nõustuda, aga sa pead arvesse võtma ka piruka massi ja kaalujaotust. Pirukas kaalub tühjalt 1055kg ehk tegemist on kerge autoga. Mootor on ees ja kui pakiruum oli sisuliselt tühi tähendab, et tagumine ots oligi tal sel hetkel tunduvalt kergem . Pane taha mis tahes mustriga rehvid, tagaosa hakkab vähese raskuse tõttu nagunii enne libisema.

"minu teada piduri ketta suurus ei taga rehvide haardumist ja selle teoori on kaheldav, kuna kettad on ju margi põhiselt erinev ( ees tõllarattad ja taga on mega väike - eriti on erinevust näha 1998a audi a3). pigem ikka rehvide osa mis on tee pinnaga kontaktis."

Piduriketta suurus ei taga loomulikult rehvide haardumist, ma ei ole ju seda öelnudki. Küll aga tagab suurem ketas (piduriklotsid on siis ju ka vastavalt kettale suuremad), et auto on võimeline lühema pidurdusmaaga peatuma. Seda muidugi siis, kui eesmised rehvid on hea mustriga ja haardumine teega hea. Kui kehvema mustriga eesmised rehvid teega ei haardu, siis auto libiseb ja peatumisteekond on pikem.
Kuna tagumised pidurid on eesmistest väiksemad ja seetõttu nõrgemad ning tagumine ots muutub pidurdades kergemaks, siis sama head rehvid tagasillal sama lühikest peatumisteekonda ei taga. See on ka kokkuvõttes üks põhjusi, miks ma paremad rehvid ette panen.

"see et sul pirukas taga libisema läks ongi selle et taga tekkis kergem olemine ja sõidetav rahuldav rehv ei suutnud pidamist tagada kuna taga muutus kergeks. raskus tuli ette ja ees ka head rehvid ning pidamine missugune."

Bingo

Et võib vist selle kohapealt joone alla tõmmata.

Nojah. Ei tahaks nüüd kuidagi kellelegi käpaga pähe lajatada, aga sõitke enne 28 aastat puhta lehega ja siis võiks tarkade klubi teemal edasi rääkida.
Ei näe mingit vajadust siin nahast välja pugeda ja elu eest midagi tõestada.
Rohkem mõistmist ja sallivust ning vähem üksteisele ära panemist

Positiivne on see, et 25 lehekülge tuligi täis.

ma olen sõitnud 31a puhta lehega.

Nu jah.Ma olen siis kõige noorem.Kõigest 34a. kogemust

Respect Proovin järgi teha

Millest teil see massi suurenemine esisillal tuleb, kui panete juustud ette alla ja pidamist, mis massi kõigutaks ei ole? Esiratastel on keeramise ja pidurdamise missioon, enamikul tänapäeva risudest veel ka vedamise missioon, tagaratasteks võiks suusad ka olla või üldse olemata olla...Paned head rehvid taha, ette juustud sõidad otse puusse, paned juustud taha, head ette, siis kui munad ja oskused eksisteerivad ja hüüumärgid liiga palju ei sega, siis saad asja kontrollida või külgees puusse sõita. Ise panen korralikumad rehvid ette, sest väike külks on ok ja mulle on olulisem pidama ja keerama saada, kui see, et jumalaeest külksi ei viskaks. Lühikokkuvõte on see, et juustud tapavad nagunii, poogen, kas ees või taga, kui sõita ei mõista. P.S teemasse ka, juustudeks kvalifitseeruvad minu silmis ka lamellid ja seda eelkõige sellepärast, et meil ei ole enam ilusaid talveteid, kus viimased väga head on, meil on ärajäätunud (tõlkimatu rõve sõim), kus lamell ei tööta ja kogu lugu. Teede pärast ei muretse, selleks me maksame makse.....

Voldemort kirjutas:Millest teil see massi suurenemine esisillal tuleb, kui panete juustud ette alla ja pidamist, mis massi kõigutaks ei ole? Esiratastel on keeramise ja pidurdamise missioon, enamikul tänapäeva risudest veel ka vedamise missioon, tagaratasteks võiks suusad ka olla või üldse olemata olla...Paned head rehvid taha, ette juustud sõidad otse puusse, paned juustud taha, head ette, siis kui munad ja oskused eksisteerivad ja hüüumärgid liiga palju ei sega, siis saad asja kontrollida või külgees puusse sõita. Ise panen korralikumad rehvid ette, sest väike külks on ok ja mulle on olulisem pidama ja keerama saada, kui see, et jumalaeest külksi ei viskaks. Lühikokkuvõte on see, et juustud tapavad nagunii, poogen, kas ees või taga, kui sõita ei mõista. P.S teemasse ka, juustudeks kvalifitseeruvad minu silmis ka lamellid ja seda eelkõige sellepärast, et meil ei ole enam ilusaid talveteid, kus viimased väga head on, meil on ärajäätunud (tõlkimatu rõve sõim), kus lamell ei tööta ja kogu lugu. Teede pärast ei muretse, selleks me maksame makse.....

Mine seda tõde kuuluta kuskil libedasõidu koolitusel või veel parem operatiivsõiduki juhtide koolitusel - Sinu loogika näitab seda, et Sa kahjuks auto juhtimisest ei tea suurt midagi või sõidad ainult linnas ja linna kiirustel . Reaalsus on see, et kui 4 korralikku rehvi ei jõua hankida, siis peavad alati taga olema paremad rehvid. Aga eks igaüks ise teab ja soovin edu . Saag on nüüd ametlikult käima tõmmatud .

Voldemort kirjutas:Millest teil see massi suurenemine esisillal tuleb, kui panete juustud ette alla ja pidamist, mis massi kõigutaks ei ole? Esiratastel on keeramise ja pidurdamise missioon, enamikul tänapäeva risudest veel ka vedamise missioon, tagaratasteks võiks suusad ka olla või üldse olemata olla...Paned head rehvid taha, ette juustud sõidad otse puusse, paned juustud taha, head ette, siis kui munad ja oskused eksisteerivad ja hüüumärgid liiga palju ei sega, siis saad asja kontrollida või külgees puusse sõita. Ise panen korralikumad rehvid ette, sest väike külks on ok ja mulle on olulisem pidama ja keerama saada, kui see, et jumalaeest külksi ei viskaks. Lühikokkuvõte on see, et juustud tapavad nagunii, poogen, kas ees või taga, kui sõita ei mõista. P.S teemasse ka, juustudeks kvalifitseeruvad minu silmis ka lamellid ja seda eelkõige sellepärast, et meil ei ole enam ilusaid talveteid, kus viimased väga head on, meil on ärajäätunud (tõlkimatu rõve sõim), kus lamell ei tööta ja kogu lugu. Teede pärast ei muretse, selleks me maksame makse.....

Loe ja imesta kuidas lollusel pole piire.

samad sõnad.

Voldemort kirjutas:Millest teil see massi suurenemine esisillal tuleb, kui panete juustud ette alla ja pidamist, mis massi kõigutaks ei ole? Esiratastel on keeramise ja pidurdamise missioon, enamikul tänapäeva risudest veel ka vedamise missioon, tagaratasteks võiks suusad ka olla või üldse olemata olla...Paned head rehvid taha, ette juustud sõidad otse puusse, paned juustud taha, head ette, siis kui munad ja oskused eksisteerivad ja hüüumärgid liiga palju ei sega, siis saad asja kontrollida või külgees puusse sõita. Ise panen korralikumad rehvid ette, sest väike külks on ok ja mulle on olulisem pidama ja keerama saada, kui see, et jumalaeest külksi ei viskaks. Lühikokkuvõte on see, et juustud tapavad nagunii, poogen, kas ees või taga, kui sõita ei mõista. P.S teemasse ka, juustudeks kvalifitseeruvad minu silmis ka lamellid ja seda eelkõige sellepärast, et meil ei ole enam ilusaid talveteid, kus viimased väga head on, meil on ärajäätunud (tõlkimatu rõve sõim), kus lamell ei tööta ja kogu lugu. Teede pärast ei muretse, selleks me maksame makse.....

Mass (m või M) tõesti ei suurene ega vähene, ei esi- ega tagasillal. Veel vähem mõjutab massi rehvide seisukord.
Küll aga võib kaal muutuda esi- ja tagasillal vastavalt kiirenduse muutumisele!

Koolifüüsika. https://opik.kirsman.ee/gymna/g1/dunamika/

Iceman kirjutas:

Voldemort kirjutas:Millest teil see massi suurenemine esisillal tuleb, kui panete juustud ette alla ja pidamist, mis massi kõigutaks ei ole? Esiratastel on keeramise ja pidurdamise missioon, enamikul tänapäeva risudest veel ka vedamise missioon, tagaratasteks võiks suusad ka olla või üldse olemata olla...Paned head rehvid taha, ette juustud sõidad otse puusse, paned juustud taha, head ette, siis kui munad ja oskused eksisteerivad ja hüüumärgid liiga palju ei sega, siis saad asja kontrollida või külgees puusse sõita. Ise panen korralikumad rehvid ette, sest väike külks on ok ja mulle on olulisem pidama ja keerama saada, kui see, et jumalaeest külksi ei viskaks. Lühikokkuvõte on see, et juustud tapavad nagunii, poogen, kas ees või taga, kui sõita ei mõista. P.S teemasse ka, juustudeks kvalifitseeruvad minu silmis ka lamellid ja seda eelkõige sellepärast, et meil ei ole enam ilusaid talveteid, kus viimased väga head on, meil on ärajäätunud (tõlkimatu rõve sõim), kus lamell ei tööta ja kogu lugu. Teede pärast ei muretse, selleks me maksame makse.....

Mine seda tõde kuuluta kuskil libedasõidu koolitusel või veel parem operatiivsõiduki juhtide koolitusel - Sinu loogika näitab seda, et Sa kahjuks auto juhtimisest ei tea suurt midagi või sõidad ainult linnas ja linna kiirustel . Reaalsus on see, et kui 4 korralikku rehvi ei jõua hankida, siis peavad alati taga olema paremad rehvid. Aga eks igaüks ise teab ja soovin edu . Saag on nüüd ametlikult käima tõmmatud .

Kas äkki vaataks asja ka selle pilguga, et kas tegu esi või tagaveoga? Loogiline ju oleks, et vedavad rattad võiksid paremini haakuda, kontrollida. Esiveolisega omal ajal, kui veel talverehvid olid mitte kohustuslikud, oli raha vaid ühele paarile. Sai naastud ette. Ja terve Tartu vangla pikk kurv nii läbitud, et auto pepu oli sisuliselt juhiuksega kohakuti...Driftimehe unistus..) Kui oleks taga naast, ees suva suvi...palju igavam )

Viisakad kommentaarid küll, kui ma ei ole nõus enamuse väidetega, siis ma ei jaksa kohe rehve osta ja sõidan ainult linnas jne, tublid olete, tänud. Olen omanud nii kiirestisõidu tehnikat, kui tänavarisusid piisavalt, samuti ei ole mu sõidukogemus puudulik, nagu mõni väidab, seda, näiteks miks talvel stabikaid lahti ühendada, pole teile ka vist mõtet seletada, sest alarmsõidukoolitusel olid nad kinni?

Siin ei ole ainukest tõde, masinad on erinevad ja juhtide oskused on erinevad, sõidetavad tingimused on erinevad jne, sellised ründed näitavad teie endi rumalust ja suutmatust mõtet veidi laiemalt mõelda.

Ära hakka jah lahti seletama, äkki mõni loll õpib midagi uut... Ja mõni loll äkki isegi juba teab, miks stabikate lahti ühendamine annab sulle lisa paar kmh "põdrakatse" läbimiseks, enne kui auto hakkab läbi libisema. No nahh**, milleks on vaja seda paar lisa kmh ühe konkreetse liiklusstsenaariumi jaoks, kui ülejäänud aja sõidad nagu '70 USA rauaga, õõtsub küljelt küljele iga rooli liigutuse peale, auto tundub ka juba linnakiirustel ebastabiilsem, nagu sõidaks kõrge profiiliga rehviga ja liiga madala rehvirõhuga. Muide, selle jaoks need veermiku detailid ongi ja seepärast nende nimeks ongi STABLISAATORI(VARDA)D, et muuta autot stabiilsemaks. Sry aga sel aastatuhandel igas normaalses autokoolis õpetatakse ka põhitõena tagasillas paremaid rehve kasutama (k.a. kõrgkoolis, kus seda stabikate lahti ühendamise testi tegime) JA VALIMA KURVI LÄBIMISEKS JA ÜLEÜLDSE SÕIDUTINGIMUSTELE VASTAVA SÕIDUKIIRUSE, mitte üritama igat kurvi maks. võimaliku kiirusega läbida. Mõistusega inimene hindab kõiki olusid, oma sõiduoskusi ja auto iseärasusi ja sõidab sellele vastavalt ja sellest tulenevalt pikendad rehvide kasutatavat eluiga, vähendad kütusekulu, vähem stressi jne... Pole mõtet mingit nõukaaegset mentaliteeti viljeleda, kus aastaringi sõidetigi rehvidel, millel olid 2-3 sik-sakilisit pikisoont ja autosid võrrelda tänapäeva omadega, autode dünaamika erinevusest rääkimata. Kui iga 5-6 aasta tagant uut rehvijooksu soetada on liiga palju ja lähtutakse vaid mustrisügavusest, jättes kõrvale kliima iseärasused ja aja, mil rehvid ka niisama keldris/garaažis vananevad, vot siis pole enam millestki rääkida.

aLLaN86 kirjutas:Ära hakka jah lahti seletama, äkki mõni loll õpib midagi uut... Ja mõni loll äkki isegi juba teab, miks stabikate lahti ühendamine annab sulle lisa paar kmh "põdrakatse" läbimiseks, enne kui auto hakkab läbi libisema. No nahh**, milleks on vaja seda paar lisa kmh ühe konkreetse liiklusstsenaariumi jaoks, kui ülejäänud aja sõidad nagu '70 USA rauaga, õõtsub küljelt küljele iga rooli liigutuse peale, auto tundub ka juba linnakiirustel ebastabiilsem, nagu sõidaks kõrge profiiliga rehviga ja liiga madala rehvirõhuga. Muide, selle jaoks need veermiku detailid ongi ja seepärast nende nimeks ongi STABLISAATORI(VARDA)D, et muuta autot stabiilsemaks. Sry aga sel aastatuhandel igas normaalses autokoolis õpetatakse ka põhitõena tagasillas paremaid rehve kasutama (k.a. kõrgkoolis, kus seda stabikate lahti ühendamise testi tegime) JA VALIMA KURVI LÄBIMISEKS JA ÜLEÜLDSE SÕIDUTINGIMUSTELE VASTAVA SÕIDUKIIRUSE, mitte üritama igat kurvi maks. võimaliku kiirusega läbida. Mõistusega inimene hindab kõiki olusid, oma sõiduoskusi ja auto iseärasusi ja sõidab sellele vastavalt ja sellest tulenevalt pikendad rehvide kasutatavat eluiga, vähendad kütusekulu, vähem stressi jne... Pole mõtet mingit nõukaaegset mentaliteeti viljeleda, kus aastaringi sõidetigi rehvidel, millel olid 2-3 sik-sakilisit pikisoont ja autosid võrrelda tänapäeva omadega, autode dünaamika erinevusest rääkimata. Kui iga 5-6 aasta tagant uut rehvijooksu soetada on liiga palju ja lähtutakse vaid mustrisügavusest, jättes kõrvale kliima iseärasused ja aja, mil rehvid ka niisama keldris/garaažis vananevad, vot siis pole enam millestki rääkida.

Tänud, et säästsid mind kirjutamast.100% mõistlik jutt.