Olen ka elus umbes 10 autot müünud ja natuke neist eri ostjaid näinud (kuigi ma ei tegele sellega igapäevaselt).
Kahjuks Eesti ostja ei oska hinnata ausust ja vigade ausat ettelugemist, veendusin selle ausa tee ekslikkuses juba aastaid tagasi.
Tegelikkuses on keskmine vana auto ostja samasugune huiar nagu enamik autoärikaid - enamik teeb täiesti asjatundmatuid märkusi, millega loodab siis hea auto kommirahaga endale saada.
Sest teised müüjad ausad pole ja kes ikka ostab autot, millel öeldakse vead küljes.
Võib aru saada foorumiliikmeist, kes nõutavad ausust, aga vaadake ikka korra peeglisse ja küsige, et kas teie oleksite selle auto ostja, mille müüja teile A4 suuruse nimekirja vigu ette loeb? Või ostate ikka konkureeriva ilustatud auto ja loodate, et teete parema diili?
Olen lihtsalt müües vait ja las ostja avastab.
Kui ei avasta, oma mure, valgustan siis kui leping tehtud ja raha käes (kui üldse valgustan).
Enamik ostjaid on täielikud lambad ega oska pooli asjugi vaadada.
Müünud pole kunagi ühtegi autot, mis kohe kuskilt laiali vajub, kolisevad-logisevad asjad on enne ära tehtud (et silma ei riiva).
Enamik targemaid võhikuid, kes spidomeetrit enam ei vaata, vaatavad auto üldmuljet.
Müüdav auto peab olema kohe sõitmiseks kõlbulik, mingid logisevad munakad, plärisev summuti, pekkis aku ja siledad kummid ei sobi.
Tuleb ronida kanalisse ja pesta bensiiniga nt puhaks kõik õlilekke kohtad.
Puhas, kasitud, hästi lõhnav ja hind paigas. Üle nädala pole kunagi kulunud.
Sellistele lammastele sobivad silikooniga läikima nühitud kummivoolikud kapoti all ning aerosoolvärvi ja poleerimispastaga "taastatud" värvkate (mis järgmisel kevadel paksult roostes) väga hästi.
