Indrekjj kirjutas:Mis aga Tartu-tripi jooksul olulisemana välja tuli, oli see, et salongi kütte- ja jahutussüsteem on omadega põhjalikult vussis

.
Ühesõnaga, hädasid oli (on?) kaks. Esimene on see, et salong ei lähe soojaks (Volvol, mõtelge!)

. Kolmeliitrine bensiinimootor saavutab töötemperatuuri enne, kui jõuad kümneni lugeda, aga salongi saad leigeks siis, kui oled Tartust Paidesse jõudnud. Kuna sellist jama kohtasin elus üldse teist korda, siis võttis see nõutuks (esimest korda oma vanal Volgal, mille ahi oli lihtsalt nii nõrk, et ei jaksanud kütta, aga Volvol sellist muret ju olla ei tohiks!).
Teine probleem oli (on?) see, et konditsioneer lülitab ennast iga viie (või äärmisel juhul kümne, suurt vahet pole) sekundi tagant tööle ja välja tagasi. Suure ja vanamoodsa süsteemi puhul tähendab see kõva lõksutamist isegi reaskuuese jaoks, hea pole see kusagilt otsast. Teatavasti saab konditsioneeri küll nupust välja lülitada, aga kliima soojenemist arvestades see variant ei lähe mitte. Külma küll tuli nagu pahises, aga autost oli kahju

.
Õnneks oli suvi ja sai soovi korral sõita lahtise katuseluugiga, aga see ei ole ju kestlik lahendus. Kuna pilt meenutas kangesti seda, et konditsioneer on lihtsalt liiga täis, siis saigi seda kahtlustatud, ette rutates olgu aga öeldud, et nii see üldsegi polnud.
Pilt selge, kui soojaks ei lähe ja konditsioneer lõksutab, kahtlused konkreetse vea osas ka olemas, sai kuulatud soovitusi ja seatud rattad radiaator.ee töökoja suunas Hiiul. Olevat õppind mehed ja head riistad.

Kohapeal selgus kõigepealt, et aravmus, nagu olnuks konditsioneer liiga täis, ei pidanud paika. Oli teine täitsa tühi hoopis. Millal seda viimati täideti, kas 3 kuud, 3 aastat või 30 aastat tagasi, on loomulikult teadmata ja saladuseks jääbki. Vahet pole, uus külmaaine sisse, kontrastaine ka ja siis suve poole peaks hakkama selguma, kas ja kuskohast lekib (kui lekib). Targematega nõu pidades jõudsime lihtsa kalkuleerimise järel tulemuseni, et kui kolme-nelja aasta tagant on vaja lihtsalt külmaainet juurde lisada, on see tunduvalt mõistlikum lahendus, kui hakata paaniliselt leket otsima ja siis seda iga hinna eest kinni toppima. Eks paistab, suvi on ees.
Küttesüsteemi osas osutus asi keerulisemaks. Ümber auto käimisega ja kapoti alla vaatamisega sellisele veale järele ei jõua ning kuna auto juba töökojas oli ning asjatundlikud töömehed ka, siis nõustusin armatuuri lahti võtmisega, et viga ära parandada. Tagantjärele tundus see õige, ehkki kulukas otsus.


Mille peale ma aga puuduliku eeltöö juures ei tulnud, on see, et nende äri sisuks on NIssensi radiaatorite maaletoomine ja müük, autode parandamine on kaasnev hädavajadus. Nii lasin osava müügijutu peale endale uue Nissensi soojendusradika pähe määrida, ilma et selleks vähimatki vajadust oleks olnud, sest originaal pidas vedelikku ja mingit imelist sisemist katlakivi sealt leida on üsna vähetõenäoline. Aga lollidelt tulebki nende raha ära võtta

!
Viga aga, miks auto salong soojaks ei lähe, osutus lihtsaks. Ahju ümbritsev poroloon oli kolme aastakümnega lihtsalt algosakesteks lagunenud ning mõned neist siia-sinna kinni jäänud, enamik aga lahkunud teadmata suunas. Tegin ettepaneku, et sinna uus poroloon panna, kuid vastati, et originaali pole võtta ning et kui ma uue ahju leian, siis sellega koos saab. Kuna ma uut ahju mõistliku hinna eest ei leidnud, siis soovitasin sinna lihtsalt mingi muu poroloon panna - peaasi, et sooja peab. Sellest ettepanekust aga keelduti koos pika selgitusega, kuidas minusugusel ei peagi auto soojaks minema, kuna ma niikuinii sellega talvekülmadega ei sõida. Arusaadavalt selline mõnitamine tegi hinge täis ning rohkem ma selle firma teeneid kasutada ei kavatse ning teistel ka ei soovita!