Volvo Club Eesti

Ära rohkem peale palun võta ja tee omale enne targutamist asjad selgeks, samamoodi sul taga suuremad kettad autol, kuna esimesed on lihtsalt pussukale kohaselt väiksed. Tagakettad on p3 kõikidel ühes suuruses, vahe vaid elektriline/manuaalne kässar ja kas ventileeritud või ventileerimata ketas. Esimene lambda peabgi näitama lambda näitu, tagumine lambda on ainult kati diagnostikaks mõeldud ja midagi ei juhtu kui ta üldse välja progeda. Esimene on nö wideband. 1.01 esimese lambda näit on igati toimiva tüki normaale näit

D5vol kirjutas:Ära rohkem peale palun võta ja tee omale enne targutamist asjad selgeks, samamoodi sul taga suuremad kettad autol, kuna esimesed on lihtsalt pussukale kohaselt väiksed. Tagakettad on p3 kõikidel ühes suuruses, vahe vaid elektriline/manuaalne kässar ja kas ventileeritud või ventileerimata ketas. Esimene lambda peabgi näitama lambda näitu, tagumine lambda on ainult kati diagnostikaks mõeldud ja midagi ei juhtu kui ta üldse välja progeda. Esimene on nö wideband. 1.01 esimese lambda näit on igati toimiva tüki normaale näit

Suur tänu teie piiramatute teadmiste jagamisest, muidu piduri ketta suuruse määrab arendamisel ikka massi ja kiiruse suhe mis on vaja kuumuseks muuta ja maha jahutada, kahjuks kontekst millest see lause su suurte tarkustega võetud on, tuleneb teemast, kus tegelikkuses on võrreldud, s80 v8 pidurikettaid, mis muidu on sama suured kui R5 mootoriga T5'l (336mm) mida tol ajal omasin millel tagumise piduri ketta suurus suurem on. Milline näeb välja p3 platformi manuaalne seisupidur? Välja progemisest, perses auto on ikka.... PERSES auto nagu kõik need eesti tänavatel liikuvad eesti M5'ed. Lisaks euro6 normidega see välja progemine ei pääste kedagi.

paikas kirjutas:
Milline näeb välja p3 platformi manuaalne seisupidur?

Mul on manuaalne, ehk siis pedaal on vasakul kus kapottigi lahti tõmbad. Segab kapoti avamist, aga õnneks pole mul sinna kapoti alla eriti asja olnud - ptüiptüiptüi

V70-l P3 pole kohanud manuaalset seisupidurit kuid esimeste aastate sama põlvkonna V80-l on tõesti seisupiduri pedaal vasakul seinaääres, nagu mersudel.

See lamda näit sõltub lamda tüübist,kas 0-1v või kuni 5v.Ja tagumine lamda peab kopeerima töötemperatuuril esimese lamda joont vähe sujuvamalt.Nt oblikal kästakse iga 120 tuh tagant lamdat vahetada.Mul kuskil vanas arvutis garaazis on lamdadest vähe pikemalt kirjas ja nii on meelde jäänud.
Selle pildi peal tundub üks neist untsus olema.Aga too puhtalt minu arvamus.

kloox kirjutas:See lamda näit sõltub lamda tüübist,kas 0-1v või kuni 5v.Ja tagumine lamda peab kopeerima töötemperatuuril esimese lamda joont vähe sujuvamalt.Nt oblikal kästakse iga 120 tuh tagant lamdat vahetada.Mul kuskil vanas arvutis garaazis on lamdadest vähe pikemalt kirjas ja nii on meelde jäänud.
Selle pildi peal tundub üks neist untsus olema.Aga too puhtalt minu arvamus.

Esimene lambda vool peaks ujuma üles ja alla ühtlaselt tühikäigul ja tagumine peaks olema 0,5v-0,8v umbes ning kui tagumine kopeerib esimese voolu kõikumist on katalüsaator läbi, kuid minul on signaalid vastupidi miskipärast. Niimoodi sain minalambdade süsteemist aru. (Ootan herr D5vol kommentaare) Kruvisin lausa õhutoru eest ära, et vaadata, kas ikka on koodi järgi õige lambda õiges augus. Täitsa on. Sealt edasi diagnoosides õhulugeja võtsin torust välja ja küttesegu ei muutunud lambda näidu järgi, samas kui juhe tagant võtta siis annab teada küll, et õhulugeja puudub.

Aga ega sul esimesel anduril ole valitud lamda näit ja teisel vool.Teise lamda pilt on vähe kandiline.

Nagu ikka, et kui kõik odavad jupid vahetatud võtame kallid ette, sai siis uuesti lahti kistud ja eesmärgiga, et kõik tihendid uued panna.
Seekord siis inspekteerisin ja kataloogisin kõik asjaosalised jupid korralikult.
Kati kontrollimisel leidsin pisiasja, etsee on osaliselt seest lagunema hakanud ja põlenud:
Tagumise lambda august näha siis kahjustust, esimene osa katist oli lihsalt lagunemas, tagumine kärg oli sulanud.


See siis praagitud ja vaatasin siis kollektori üle, ennäe imet. sellel mõrad sees, seega ei olnudki süüdi enam tihendid lekkes, sest külmkäivitusel lekke pirisev hääl oli ikka alles.





mõrad olid teisel ja kolmandal runneril ning kuuma osa väljalaske poolel wg klapi juures





Kuna omal pole gaasi siis soovitati küsda abi herr Moose käest, kes oli nõus kollektori mõrad ära keevitama. Mõeldud tehtud sinna see läkski, muidugi jah vahepeal olid katemalkiired ajad, kiirendusvõistlus ja puha, omal auto laiali. Mul polnud kiiret, sest sai tellitud uus kasutatud kat, itaaliamaalt. Katalüsaator pärit 2016 volvo v40 2.0 90Kw mootoriga avariiliselt autolt:





kasutusele läks ainult Katalüsaator, kuigi ka flex toru on sama, kuid see kahjustatud, seest plekist osa katki.



näha, et põhjamaade autodel ei kesta ka roostevaba



Moose keevitas kõik runnerid igaksjuhuks üle ja saika selle eriti ebamugavas kohas oleva mõraga väga kenasti hakkama.



ilus värviline keevitus





Siis võtsin mootori ette, et hakkan külge laduma asju.



Tegelikult sai kollektori flants sirgel käiakivil kergelt puhtamaks nühitud ja kokkupanek algas.


kati tihend OEM 31316724

vl kolle tihend viktor reinz: 71-12458-00






ja sealt edasi sai telefoni aku tühjaks ja jäi kokkupaneku jäädvustamine pooleli, kuid kokku ta sai ja lõpuks ka ülevaatus edukalt läbitud, hea tunne kohe, kui auto korras.

lahti võtmine võtab aega täpselt 25 minutit, kui teist korda teha ja kokku panemine väljas vihma käes killustiku peal selili läks koos jäädvustamisega 30 minutit ning siis dünamomeetervõtmega kõik poldid veel korra üle ja põhjakate alla. Kõige kauem võtab aega turbosse sisselaske õhu toru ülemine kinnituspolt, seda tuleb nii kinni kui lahti keerata ühe kandi kaupa, sest ükski minu kasutuses olev võti ei leht, silmus ega padrun erinevate pikendustega ei mahu sinna korralikult.

ilusti vidas märgitud ka kohe kõige hullem polt



Järgmiseks võtame gaasisüsteemi ette,sest hetkel sõidan vaid bensiini pealt, kuna gaasisüsteem ei taha toimida nagu peaks.

Mis see asenduseks ostetud katalüsaator maksta võis?
Kas sinna sobib veel mõne teise Volvo mudeli oma ka?

Vabandan, et nii pika aja pärast alles vastan, kui kõigi alates 2013 volvode 2.0 bensiinimootorite kat sobib, neil 2 liitristel kõigil sama. See nimelt v40 alt 1.6 mootoriga, ehk fordi ökopuuks. Otseselt fordi omaga pole võrrelnud, seega nonde sobivust ei tea. 2014 juba geely omanikuks ju.

Tere,
Mul on sama auto, V70 2016a. 180kw cng. Kas külmadega toimis cng laitmatult? Mul oli teatud aja tagant "klõpsimist" kuulda, lülitas bensu peale, gaas ei saanudki otsa... Mõned korrad on korraks tõrkunud/raputanud cng-ga sõites. Külmaga läheb tükk aega, enne kui cng-le lülitub (käib kuuldav klõps)

Jah gaas toimis nii nagu pidi. Ehk suht palju bensiini pealt.

Kuna see on otsepritse mootor kasutab see koguaeg bensiini ka gaasi kõrvale, sest sellega jahutatakse pihusti otsi.
Külmaga lülitab hiljem gaasile sellepärast, et see on CNG mitte LNG, ehk see ei lähe läbi pihusti külmana ja kuna reduktorile puhub sõidu ajal külma õhku peale ja jahutab ka kütuselatti minevat gaasivoolikut, siis ei on gaas toimimise jaoks külm, sellest tõmblemine, ehk gaasi ei saa piisavalt põlemiskambrisse. Nagu oled ka tähele pannud, siis tankimisel mahub külmaga gaasi paaki ka kaalult rohkem ja suht vähe sõites esimene kriips kukub juba. Gaas liigub kõrgsurve osas ka külmana, kuid peale reduktorit peab olema juba soojendatud, selle pärast on ka reduktor jahutussüsteemiga ühendatud. Külma ilmaga soojeneb mootor ka kauem ju, reduktoril samamoodi temperatuuri sensor mis annab nõusoleku gaasile üle minna.

Need ainult need teadmised mida ammutanud 3-5 aastaga, seega ära võta seda tõe pähe.

Tänan vastuse eest. Mul on selline kogemus, nüüd 2 aastaga, et Tartu Eesti Gaasi tanklas tangib u.16 kg. max, Alexelas aga 17,5 kg, ja rohkemgi. Aga sõita saab mõlemal juhul u. sama palju (maanteel ligi 400 km gaasiga). Tea, kas gaasil ja gaasil on mingi vahe, aga tundub, et Alexela gaasi kulub rohkem. Ls. on nüüd 255t., hooldusraamatus Upplands Motors templid. Rootsis vahetati õli 20+ t km tagant....siin soovit. vahetada 10t tagant, nii olen ka teinud. Kas cng süsteem vajab kunagi ka mingit hooldust? Või lasta edasi kui tõrkeid pole?

HPalm kirjutas:Tänan vastuse eest. Mul on selline kogemus, nüüd 2 aastaga, et Tartu Eesti Gaasi tanklas tangib u.16 kg. max, Alexelas aga 17,5 kg, ja rohkemgi. Aga sõita saab mõlemal juhul u. sama palju (maanteel ligi 400 km gaasiga). Tea, kas gaasil ja gaasil on mingi vahe, aga tundub, et Alexela gaasi kulub rohkem. Ls. on nüüd 255t., hooldusraamatus Upplands Motors templid. Rootsis vahetati õli 20+ t km tagant....siin soovit. vahetada 10t tagant, nii olen ka teinud. Kas cng süsteem vajab kunagi ka mingit hooldust? Või lasta edasi kui tõrkeid pole?

Gaasi filtrit peab vahetama iga 30k km tagant ja hooldada soovitan lasta tallinnas gaasiabis. Üli adekvaatsed vanad. Eesti gaasil on surve madalam jah ja mahub vähem. Minul oli kogemus eelmise v70'ga, et eesti gaasiga oli tuimem kui alexela omaga. Muidu jah gaasil ja gaasil on vahe. eesti gaais kui valid odavama, saad maagaasi, kallim on lehmapeer alexelas ongi ainult lehmapeer maagaasiga segi. Ja lehmapeeru kulubki rohkem, sellepärast on see ka kallim.

Tänan vastuse eest! Tartus hooldan ML Service's, võib rahul olla. Eks tuleb nüüd Tlns käies Gaasiabi külastada, sealt öeldi, et iga 50k tagant peaks hoolduses käima. Üks mure on veel, viimased kuud on mitu korda tulnud akut laadida (aku exide agm 2a vana, akukeskuses testisin ja aku ok). Geneka laadimisvool on olemas. Kas liiga lühikesed sõidud...või jääb midagi peale