cuda 940 turbokuut
Postitatud: 24 Mai 2020, 22:13
Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et juba mitu aastat oli olnud mingi imelik tahtmine endale kandiline Volvo osta. Ei saagi aru, millest selline tüsistus oli tekkinud. Isal oli küll päris 90ndate alguses 245, aga see on ikka veits teine mudel ja nagunii olin ise sel ajal nii tatt, et mingeid sügavamaid mälestusi sellest masinast ei tekkinud (peale erkpunase "fasten seatbelts" tule armatuuris).
Igal juhul olin oma ideest juba korduvalt õlleklaasi taga sõpradele rääkinud, kui eelmisel aastal umbes samal ajal tabavalt märgiti- "mida sa passid, osta ära siis, ega nad odavamaks enam ei lähe". Tõde oli valus ja saigi hakatud reaalse ostusooviga ringi vaatama. Kriteeriumid olid- universaal, manuaal, turbokas, heas korras, väikse läbisõiduga (Volvo kohta). Alguses sümpatiseeris rohkem 7sajane oma rõhutatult kandiliste joontega, aga 9sajaste hulgas oli valik palju laiem ja ega universaalidel välimuse osas ka suurt erinevust polegi. Üsna pea selgus, et ega Eestis eriti ei pakutagi. On kas mingid läbisõidetud raiped või kalastatakse kirvehinnaga "maasikatega", kuldne kesktee on nagu puudu täitsa.
Hakkasin üle mere kiikama ja kuna tundus, et Soomes on hinnad kõrgemad, sai telefonisse tõmmatud Blocket äpp ja seda hoogsalt igapäevaselt scrollitud. Varsti oli silmapiiril Stocki ligidal kena sinine kuut. Piltide pealt ilus, kuulutuses jutt ja hind klappisid, sai omanikuga ühendust võetud ja täpsemalt seisukorra ja kohta küsitud. Mokaotsast mainiti, et karbi peal midagi on. Kui lisapildid saabusid, selgus, et karp oli mingi kerge laksu saanud ja rooste tõmmanud- vajas tegemist. Lisaks selgus taustakontrollis, et sama masin oli kuu aega varem 2x odavamalt omanikku vahetanud. Kõik see lisainfo võttis ostusoovi ära. Olin juba mõttes ennast minekule häälestanud ja kamraadidki kaasa kaubelnud. Blocketis sel hetkel midagi väga isuäratavat rohkem polnud ja olin juba valmis selleks korraks käega lööma, kui Taanis resideerunud sõber soovitas sealt ka vaadata.
Kiirelt õnnestuski leida pealinnas sobiv kandidaat- 220k sõitnud ühe omanikuga tumeroheline originaalses seisukorras kaunitar. Hind oli enamvähem seeditav ja taustakontroll kinnitas kuulutuse juttu, aga omanik Eesti numbrilt kõne vastu ei võtnud. Sai siis läbi Taani kontaktide eeltööd tehtud, et ei, ma ei ole nigeeria pätt vaid reaalse ostusooviga viisakas noormees pribaltikast. Kui lõpuks müüja liinile sain, siis oli kohe aru saada, et ega vend ise ka ka põline taanlane pole, aga jutt oli hea- "no no rust" ja lubati bronn peale panna masinale ja leppisime kokku, et reede õhtul lendan Kopenhaagenisse ja vend on mul lennukas vastas. Võtsin veel paar "tehnilist nõustajat" kaasa ja paari päeva pärast olime neljakesi Liibanoni autoärika väikeautos teel kuskil Kopenhaageni äärelinna parkimisplatsil meid ootava Volvo poole.
Nüüd siis lõpuks peale pikka sissejuhatust loo peategelasest. Parklas ootas meid seismisest veidi tolmune üheksasajane kaunitar. Tuli välja, et tegelikult polnud müüja siiski masina esimene omanik, vaid hangeldaja, kes ta arvelt maha võttis ja siis ilmselt kenakese vaheltkasuga edasi müüs. Aga Volvo tundus aus ja jutt rooste puudumisest pidas suures osas paika. Miinuseks räme konikas salongis ja kõvasti lokkivad uksepapid. Üritasin veidi ka tingida, aga eks vennale oli selge, et ega need 3 eestlast reede õhtul sealt autota ära ei lähe ja Liibanoni ärikas ei painunud. Sai veel mööda linna erinevate sularahaautomaatide juures käidud (DKK 10K limit per atm) ning raha ja Volvo vahetasid omanikku.
Vahetult peale ostu "transiitnumbritega". Eraldi tähelepanu pöörata sumpaotsale!
Mis ma siis ostnud olin:
Volvo 940 universaal, 96 aasta väljalase (passis 97), B230FK, tumeroheline metallik.
Varustuse poolest skandinaavia keskmine- 4x elektriaken, soojendusega elektripeeglid, esiistmete soojendus, elektriantenn (ei tea, kas see oli standard või mitte, igal juhul väga vahva retrolisa), välistemperatuuri näidik, kerevärvi peeglid/bamperid. Ja kaltsusisu. All olid 15 tollised Adhara veljed.
Tagasisõit järgmisel hommikul läbi rootsi läks viperusteta, kui mitte arvestada asjaolu, et eelmine õhtu ununes võidujoovastuses praamipilet osta ja kui laupäeval sellega tegelema hakkasin, siis olid kõik laevad (ka Lätti ja Soome) välja müüdud. Lõpuks õnnestus siiski elavast järjekorrast mitu korda kallima hinnaga pilet võtta ja järgmine hommik oli masin Tallinnas maja ees.
Arvele võttes selgus meeldiv tõsiasi, et Taani ülevaatus kehtib Eestis ka. Liibanoni ärikas oli juuni lõpus (tegevus toimus juuli alguses 2019) Volvole ülevaatuse teinud ja seega oli mul aasta hooleta. Eestis vist numbriteta autole ülevaatust teha ei saa?
Ostes olid pagasis hea välimusega Volvo16 tollised suverehvidega veljed (seda, et need olid Columbad ja esiveolisele, sain ma alles hiljem teada). Kuna all olid 15 tollised lamellid, siis esimese asjana sai kummiboksi aeg bronnitud ja lastud rattad ära tasakaalustada ja alla panna. Töö kiire ja korralik, aga auto enam eriti liikuda ei tahtnud. Sai siis tükk aega kummimehega juureldud, et mis jama see on, kuni lõpuks keegi märkas, et rehv on eest vastu amorti. Nüüd on elu lõpuni meeles, mis vahe on esiveolise ja tagaveolise Volvo velgedel. Columbad leidsid hiljem siit foorumist endale uue kodu.
Kohe peale ostu sai rihmad-õlid lastud ära vahetada ja nädalavahetuseks märgpesuaparaat laenatud. Jube mis jälkus sealt istmetest ja polstritest välja tuli. Vaatamata kahepäevasele ennastsalgavale puhastusmaratonile konihaisu päriselt kätte ei õnnestunud saada. Ei tea, kas see on üldse võimalik, kui eelmine omanik 20 aastat suitsult suitsule tuld on võtnud. Võibolla käin see suvi veel ühe korra üle.
Mingi aeg hiljem vahetasin igavusest veel stabika otsad ja õõtsa puksid. Rohkem Volvo eelmisel hooajal hoolt ei vajanud. Lisatud sai ka madalsurveturbokale kohustuslik MBC. Alguses palju ei keeranud ja Volvo läks oktoobris talvekorterisse 0.6 baarise ülerõhuga.
Talvel sai kuulsast Rootsi oksjoniportaalist tellitud puuduolevat lisavarustust- nahkrool ja kiirushoidik. Lisaks ostsin kokku erinevaid Volvo originaalmakke ja muid pudinaid eesmärgiga auto helisüsteemi parandada, aga samas välimus originaali viia. See projekt on siiamaani ongoing ja keegi ei tea, millal ja kuidas see lõppeb. Peal oli ostes Sony kassetikas ja pagasis 10 plaadiga CD box. Kunagi 90ndate lõpus kindlasti kõva sõna, aga hetkel on armatuuris juba CR-708. Eelektriantenn sai lisaks eraldi lüliti, saab ka pesulas raadiot kuulata!
Igal juhul olin oma ideest juba korduvalt õlleklaasi taga sõpradele rääkinud, kui eelmisel aastal umbes samal ajal tabavalt märgiti- "mida sa passid, osta ära siis, ega nad odavamaks enam ei lähe". Tõde oli valus ja saigi hakatud reaalse ostusooviga ringi vaatama. Kriteeriumid olid- universaal, manuaal, turbokas, heas korras, väikse läbisõiduga (Volvo kohta). Alguses sümpatiseeris rohkem 7sajane oma rõhutatult kandiliste joontega, aga 9sajaste hulgas oli valik palju laiem ja ega universaalidel välimuse osas ka suurt erinevust polegi. Üsna pea selgus, et ega Eestis eriti ei pakutagi. On kas mingid läbisõidetud raiped või kalastatakse kirvehinnaga "maasikatega", kuldne kesktee on nagu puudu täitsa.
Hakkasin üle mere kiikama ja kuna tundus, et Soomes on hinnad kõrgemad, sai telefonisse tõmmatud Blocket äpp ja seda hoogsalt igapäevaselt scrollitud. Varsti oli silmapiiril Stocki ligidal kena sinine kuut. Piltide pealt ilus, kuulutuses jutt ja hind klappisid, sai omanikuga ühendust võetud ja täpsemalt seisukorra ja kohta küsitud. Mokaotsast mainiti, et karbi peal midagi on. Kui lisapildid saabusid, selgus, et karp oli mingi kerge laksu saanud ja rooste tõmmanud- vajas tegemist. Lisaks selgus taustakontrollis, et sama masin oli kuu aega varem 2x odavamalt omanikku vahetanud. Kõik see lisainfo võttis ostusoovi ära. Olin juba mõttes ennast minekule häälestanud ja kamraadidki kaasa kaubelnud. Blocketis sel hetkel midagi väga isuäratavat rohkem polnud ja olin juba valmis selleks korraks käega lööma, kui Taanis resideerunud sõber soovitas sealt ka vaadata.
Kiirelt õnnestuski leida pealinnas sobiv kandidaat- 220k sõitnud ühe omanikuga tumeroheline originaalses seisukorras kaunitar. Hind oli enamvähem seeditav ja taustakontroll kinnitas kuulutuse juttu, aga omanik Eesti numbrilt kõne vastu ei võtnud. Sai siis läbi Taani kontaktide eeltööd tehtud, et ei, ma ei ole nigeeria pätt vaid reaalse ostusooviga viisakas noormees pribaltikast. Kui lõpuks müüja liinile sain, siis oli kohe aru saada, et ega vend ise ka ka põline taanlane pole, aga jutt oli hea- "no no rust" ja lubati bronn peale panna masinale ja leppisime kokku, et reede õhtul lendan Kopenhaagenisse ja vend on mul lennukas vastas. Võtsin veel paar "tehnilist nõustajat" kaasa ja paari päeva pärast olime neljakesi Liibanoni autoärika väikeautos teel kuskil Kopenhaageni äärelinna parkimisplatsil meid ootava Volvo poole.
Nüüd siis lõpuks peale pikka sissejuhatust loo peategelasest. Parklas ootas meid seismisest veidi tolmune üheksasajane kaunitar. Tuli välja, et tegelikult polnud müüja siiski masina esimene omanik, vaid hangeldaja, kes ta arvelt maha võttis ja siis ilmselt kenakese vaheltkasuga edasi müüs. Aga Volvo tundus aus ja jutt rooste puudumisest pidas suures osas paika. Miinuseks räme konikas salongis ja kõvasti lokkivad uksepapid. Üritasin veidi ka tingida, aga eks vennale oli selge, et ega need 3 eestlast reede õhtul sealt autota ära ei lähe ja Liibanoni ärikas ei painunud. Sai veel mööda linna erinevate sularahaautomaatide juures käidud (DKK 10K limit per atm) ning raha ja Volvo vahetasid omanikku.
Vahetult peale ostu "transiitnumbritega". Eraldi tähelepanu pöörata sumpaotsale!
Mis ma siis ostnud olin:
Volvo 940 universaal, 96 aasta väljalase (passis 97), B230FK, tumeroheline metallik.
Varustuse poolest skandinaavia keskmine- 4x elektriaken, soojendusega elektripeeglid, esiistmete soojendus, elektriantenn (ei tea, kas see oli standard või mitte, igal juhul väga vahva retrolisa), välistemperatuuri näidik, kerevärvi peeglid/bamperid. Ja kaltsusisu. All olid 15 tollised Adhara veljed.
Tagasisõit järgmisel hommikul läbi rootsi läks viperusteta, kui mitte arvestada asjaolu, et eelmine õhtu ununes võidujoovastuses praamipilet osta ja kui laupäeval sellega tegelema hakkasin, siis olid kõik laevad (ka Lätti ja Soome) välja müüdud. Lõpuks õnnestus siiski elavast järjekorrast mitu korda kallima hinnaga pilet võtta ja järgmine hommik oli masin Tallinnas maja ees.
Arvele võttes selgus meeldiv tõsiasi, et Taani ülevaatus kehtib Eestis ka. Liibanoni ärikas oli juuni lõpus (tegevus toimus juuli alguses 2019) Volvole ülevaatuse teinud ja seega oli mul aasta hooleta. Eestis vist numbriteta autole ülevaatust teha ei saa?
Ostes olid pagasis hea välimusega Volvo16 tollised suverehvidega veljed (seda, et need olid Columbad ja esiveolisele, sain ma alles hiljem teada). Kuna all olid 15 tollised lamellid, siis esimese asjana sai kummiboksi aeg bronnitud ja lastud rattad ära tasakaalustada ja alla panna. Töö kiire ja korralik, aga auto enam eriti liikuda ei tahtnud. Sai siis tükk aega kummimehega juureldud, et mis jama see on, kuni lõpuks keegi märkas, et rehv on eest vastu amorti. Nüüd on elu lõpuni meeles, mis vahe on esiveolise ja tagaveolise Volvo velgedel. Columbad leidsid hiljem siit foorumist endale uue kodu.
Kohe peale ostu sai rihmad-õlid lastud ära vahetada ja nädalavahetuseks märgpesuaparaat laenatud. Jube mis jälkus sealt istmetest ja polstritest välja tuli. Vaatamata kahepäevasele ennastsalgavale puhastusmaratonile konihaisu päriselt kätte ei õnnestunud saada. Ei tea, kas see on üldse võimalik, kui eelmine omanik 20 aastat suitsult suitsule tuld on võtnud. Võibolla käin see suvi veel ühe korra üle.
Mingi aeg hiljem vahetasin igavusest veel stabika otsad ja õõtsa puksid. Rohkem Volvo eelmisel hooajal hoolt ei vajanud. Lisatud sai ka madalsurveturbokale kohustuslik MBC. Alguses palju ei keeranud ja Volvo läks oktoobris talvekorterisse 0.6 baarise ülerõhuga.
Talvel sai kuulsast Rootsi oksjoniportaalist tellitud puuduolevat lisavarustust- nahkrool ja kiirushoidik. Lisaks ostsin kokku erinevaid Volvo originaalmakke ja muid pudinaid eesmärgiga auto helisüsteemi parandada, aga samas välimus originaali viia. See projekt on siiamaani ongoing ja keegi ei tea, millal ja kuidas see lõppeb. Peal oli ostes Sony kassetikas ja pagasis 10 plaadiga CD box. Kunagi 90ndate lõpus kindlasti kõva sõna, aga hetkel on armatuuris juba CR-708. Eelektriantenn sai lisaks eraldi lüliti, saab ka pesulas raadiot kuulata!