Vahepeal on hõbekihar alla saanud suverattad. Aeg-ajalt lühemaid otsi teinud, ilma lõpupütita. Keretöödeni pole veel jõudnud.
Enne keretöid tegin summutijooksu korda. Ehk siis tekkis väike ajaline aken peale silo-heina hooaja esimese niite tegemist. Kuivad ilmad ei ole soodustanud rhttaimede kasvu, seega peab ootama, millal teist niidet teha saab. Sobiv aeg muid töid teha.
Nagu mainitud siis tegin kõigepealt summuti korda.
Peale katalüsaatorit on jätkuflants ja sealt edasi resonaator ja lõpupütt ühes tükis kuni lõpuni välja. Enne seda kui lõpupütt toru otsast ära kukkus, hakkas jätkuflantsi vahelt süsteem lekkima.
Eemaldasin süsteemi jätkuflantsist tahapoole, esimene osa jäi auto külge. Keevitasin uue jätku resonaatorile külge ja katalüsaatori poolse osa keevitasin auto all külge.
Järgmisena tagumise osa lappimise juurde. Vana lõpupütti alla enam tagasi ei pannud. Mürataseme osas väga nagu midagi ei muutunudki kui lõpupütt ära kukkus. Seega otsustasin lõpupüti asendada toruga.
Seesamune pütti minev toru mädanes lihtsalt läbi.
Püti küljest lõikasin maha viimase riputuskonksu koos kõigeviimasema torujupiga ning sobitasin viimase otsa ja esimese osa vahele 60, 45 ja 30 kraadised põlved.
Keevitasin need kõik omavahel kokku ja valmis ta sai.
Müratase on madalam kui enne selle ära murdunud otsaga, mis lõppes sinna põhja alla ära.
Ise olen rahul ja ega muu ei loegi.
Proovisin ka keretöödega algust teha. nokkisin ja uurisin doonorkeret ning lõpuks otsustasin ikkagi uue Klokkerholmi välimise küljekarbi tellida. Tagumise rattakoopa osa saab doonori küljest. Juhiukse esimeses, alumises nurgas on ka korralik rusikasuurune auk sees. Doonori esiuks on kõva kuid veidi roostes sama koha pealt. Doonori uks saab roostetõrje ja teise värvi (värvid erinevad).
Kuna uus küljekarp tuleb paar nädalat, hakkasin majal viimase otsa voodrit vahetama. On juba mingi paar aastat seda tööd edasi lükatud ja naine tuletab ka iga aasta seda meelde, aitab küll.