Volvo Club Eesti

Märtsis sai mingi päev käidud Jõgeval, kust ostsin juba kõneainet leidnud käigukasti. Mainitud agregaat polnud siiski peamine põhjus sinna sõitmiseks. Eelkõige oli mul vaja istmeid, mis läksid täpselt kokku minu autos olevatega. Sest ma olin ju mingi aeg talvel tulise pizza karbiga tagumise istme keskmise osa ära kõrvetanud mille tulemusena ilutses seal nüüd valge laik. Erinevad katsed seda eemaldada osutusid asjatuks. Ütelus "loll pea on ihu nuhtlus" leidis seega järjekordse tõestuse. Pealegi oli müüdav tagumine istmepõhi soojendustega, mis väidetavalt ka töökorras olid. Istmed ise olid küll parajalt määrdunud, kuid mis peaasi- terved. Siin on nad küll juba tolmuimejaga üle käidud.








Istmepõhjad rändasid kohe keemilisse ja koos nendega läksid sinna ka esimesed matid, mis siiamaani tosooliga koos olid. Ajast veel kui salongi radikas lekkis. Võtsin nad tookord autost välja ja rohkem ma neid ei puutunud. Nüüd oli üks käimine





Ootuspäraselt läksid istmepõhjad ilusti puhtaks ja matid ei haise enam jahutusvedeliku järgi.





Paraku aga puudub minu autos valmidus, et soojendused tööle hakkaks. Puudub juhtmestik, lüliti ja kindlasti veel midagi. Loodetavasti õnnestub siiski mõne doonori pealt vajalik kraam leida.
Lisaks võtsin sealt ligi parempoole kundeistme. Auto oli külje laksuga, mistõttu oli avananud külgmine turvapadi. Minu jaoks polnud sellest suuremat häda, kuna mul oli sealt tarvis ainult istmepõhja, mis õnneks oli korrralik ja terve. Minu juhiistmel on välimisest äärest tõenäoliselt poroloon alla andnud ning konkreetne osa istmest pole seetõttu enam õige kujuga. Kangas on terve, kuid kahjustatud porolooni tõttu ei saa istme ergonoomikaga 100% rahul olla. Plaanis on kas poroloon või istme põhi tervikuna asendada. Ilmselt ikkagi esimene variant, sest minu istmel on keegi kunstnaha asendanud päris nahaga ja see peab tunduvalt paremini vastu kui kunstnahk. Viimasel on teadupärast kombeks aja pikku rebenema hakata. Kundepoolse istme kasuks otsustasin ka sellepärast, et see saab vähem vatti ning on tavaliselt paremas korras kui juhiiste. Varudesse lisandus üks toimiv esiistmesoojendus ja terved istmekatted, mida tulevikus ise või keegi teine kasutada saab.

Kevadel võtavad autoomanikud ette suuremat sorti puhastuse ja pesu. Mulle jäid silma numbrituled, mis olid seest üpris mustad. Jäi häirima. Klaasid läksid peale pesu küll puhtaks, aga jäid kriimuliseks. Tuli väike poleerimine ette võtta.
Tulemus enne vs pärast








Ilmselt saab see teema veel sel kuul järje.

Siin teemas on vahepeal aeg seisma jäänud nagu kõnealuse endagi jaoks. Aprilli keskel riputasin võtmed varna, kuna sidur viskas päriselt kargu nurka. Kolm korda järjest läbi libisemist 3. käiguga kiirendades võis pikemas perspektiivis tähendada paha ka hooratta jaoks. Targemad inimesed on kunagi tabavalt öelnud: parem karta kui kahetseda. Seega ei hakanud igaks juhuks riskima ja kasutasin mõne nädala sõbra autot. Enda oma sain õnneks hoida tööl. Hommikul ajasin õue, aga õhtul tagasi lattu. Et kellelgi ei tekiks kiusatust omandada osaliselt või täielikult vara, mis juba kellelegi kuulub. Koheselt sai muidugi hakatud probleemile lahendust otsima. Lõpuks tundus ikkagi Kristjan see õige mees olevat, kes selle siduri ära vahetab. Mai alguses sai lõpuks löögile ja vahetusse läks siis kogu komplekt koos survelaagriga. Vana korv oli veel isegi enam-vähem, aga ketas ikka täiesti otsas ja survelaager, olles tsentrist välja nihkunud, ka läbi.
Uus sidur töötab ikka palju kergemini, alguses oli tunne nagu käiks niisama tühja Üksiti avanes võimalus ka hooratas järgi kontrollida. Hingepõhjas oli kartus, et tuleb ka see uus panna. Need kahemassilised hoorattad on ju nagu nad on... selles vanuses autol juba nõrk koht. Aga hooratas olevat õnneks korras olnud. Noh, tuleb siis uskuda targemaid mehi ja 450Euri jäi seekord tasku. No ja siis oli vaja välja mõelda, mis selle käigukastiga saab. Laual olid igasugused variandid kuni hetkeni, kui originaal kastist õli välja lasti. Olevat olnud küll puhas, kuid Kristjani tähelepanekul liiga vedel. Mõtlesime natuke ja jõudsime otsusele proovida algatuseks teist õli. Kui see ei aita, siis jõuab neid kaste vajadusel ümber lapata. Nüüdseks on sidur korralikult sisse sõidetud (1200km) ja mingi pilt tekkinud ka käigukasti tööst. Paremaks läks ta kindlasti, kuid ideaalne ei ole. Nagu Kristjan ütles: tegemist pole miski ime õliga, aga ta aitab natuke sünkronisaatorite tööle kaasa. Eks ta ole 280tuhat km juba sõitnud ka nii et päris uue väärilist asja ei saagi tahta. Natuke paksema õli näol tuleb lõivu maksta külmalt 1. ja tagurpidi käigu lülitumisel. Need lähevad kindlasti raskemalt sisse kui enne. Näis kuidas ta sügisel ja talvel jahedamates oludes toimib, kuid hetkel võiks selle lahendusega nagu rahul olla.
Kasutaks siinkohal võimalust edastada Peetrist Jüri kanti tervitused ja tugev käepigistus

Tehnilise poole pealt võiks kokkuvõtvalt öelda, et Sinine Nool on jälle back on track. Enne ÜV juuli kuus lähevad siiski kindlasti vahetusse tagumised amordid koos ülemiste patjadega. Esimesi ei tea kas jõuab. Natuke liiga lodev on vedrustus momendil, peaks märgatavalt jäigem olema. Juunis tahaks teha nüüd vahelduseks remondile ühe sõidukuu ka ja eks siis vaatab edasi mis saab.

Jaanipäeval avastab enamik inimesi, et pool aastat on märkamatult kuhugi kadunud. Tehakse vahekokkuvõtteid, vaadatakse eelnenud 6 kuule tagasi ja järgnevale 6 kuule näkku. Ja pannakse korralikult tina.
Kuna Sinisel Noolel tuleb kõigele lisaks juulis ülevaatus, on seda enam põhjust jalutada tiir ümber auto, mingit sorti kokkuvõte teha ja väike nimekiri koostada.
Sõites peaasjalikult asfaltil oleme kõvakattega teedega päris ära harjunud. Hiljuti 30km/h läbitud kilomeetrine jupp kergelt treppis kruusateed lõppes igatahes koliseva tagasillaga . Ikka nii koliseb, et täitsa õudne on sõita. Üsna sarnaselt häälitses eelmine V70, kui ta ostsin. Noh, tagumised amordid ja ülemised padjad on juhuslikult juba nimekirjas ootel.
Parempoolne välimine poolteljeots on veel vahetamata ja see on nüüd kolksuma hakanud. Samad sümptomid mis kunagi juhipoolsel olid. Seega läheb vahetusse.
Aastaga olen tutikatest tagumistest Ferodo ketastest jagu saanud. Mingil ime moel on nad jälle kõverad ja tekitavad pidurdades vastikut vibratsiooni. Nad pole küll ventileeritavad, aga tagumiste ketastena, kus pidurdusjõud on väiksem, peaks nad ikka kauem kui aasta vastu pidama. Proovin see aasta veel ATE kettad järgi. Kui nendest kah abi pole, tuleb hakata tänavasõiduautole reissing pidureid installima. Mina ei viitsi neid kettaid iga aasta vahetada.

Vasakpoolse tule kojamehemootor on jälle õhtal. Tuleb ära vahetada.

Muus osas oleks nagu jätkuvalt sõidetav auto.

Tegu tahab tegemist ja rahakott tuulutamist.
Eile viibis auto pool päeva dr. Kristjani juures.
Vahetatati ära tagumised amordid, mis olid omadega otsas nagu prohvet oli ennustanud. Nagu eelmiselegi valisin ka sellele autole Bilstein B4`d. Vanad padjad olid isegi terved, aga kui juba amorte vahetatakse, siis on mõistlik uued panna. Lisaks käis mulle pikemat aega närvidele, et auto tundus vasakust tagumisest nurgast natuke madalam olevat kuigi vedrud said 1,5a tagasi vahetatud. Tundus nagu oleks üks keerd kuskilt otsast eraldunud. Igaks juhuks lasin siis panna uued vedrud ka taha. Vanad vedrud olid terved, aga auto on nüüd loodis. Juhtub ilmas ikka imelikke asju
Siis läksid alla veel ATE uued tagumised kettad, uued klotsid ja kässari klotsid panime siis kah juba profülaktika korras uued. Käsipidur pingutati korralikult ära. Oodatud wow efektiks võiks nimetada pidurdades vibratsiooni puudumist. Näis kaua kestavad.
Auto sõidab nüüd täitsa Volvo vääriliselt, aga kahe kuuga on ca 900 eurot autosse pandud. Ulme ikka. Õde vahetab õnneks vaid esituledes pirne ja sõidab Ahjaa, kojamehed tuli kah ette uued osta.

Päris kõikide asjadega me seekord veel ühele poole ei jõudnud. Juuli viimasesse nädalasse jäävad järgmised tegemised:
Parempoolne välimine poolteljeots. Hea, et mitte sisemine, mis päädiks uue pooltelje ostuga.
Vasakpoolse tule kojamehemootor. Kui leidub.
Tagumise stange kronsade vahetus. Vasakpoolne kronstein on uhkelt läbi roostetanud ja stange on ca 1,5cm sellest nurgast alla vajunud. Hetkel näeb välja nagu tõeline peldik, loodame et paari nädala jooksul küljest päris ära ei kuku. Oli küll uhke plaan tagastange ära ka värvida see suvi, aga finantsosakond lükkas selle ettepaneku sedapuhku tagasi. Rohkem on tegemist, et seda autot tehniliselt korras hoida kui iluasjadega tegelda. Kuigi tahaks.
Noh ja kuna karteri korgi vahelt lekkib õli, siis lasen õli ka üksiti ära vahetada. Nagu enamusel juhtudel on viga tihendis. Õli võiks muidugi ise ka vahetada, aga samas on auto juba nagunii tõstukil. Välp jääb muidugi tavalisest natuke lühemaks, aga ei viitsi hakata potjomkinit ka tegema ja enne ülevaatust break cleaneriga mootorit alt puhastama. See on nagu see, et teistele valetada ju veel võid, aga endale valetab ainult puruloll inimene.

Et poleks ainult kuiv remondijutt, siis eile panin tagumised tuulesuunajad külge. Õnnestus leida samasugused nagu ees.
Tagaistmele sain istmesoojenduse tarvis juhtmestiku koos vastava nupu ja tagapaneeliga. Autopedele kohaselt ajan ikka puitpaneeli taga. Õnneks on sellega aega, sest uut keskkonsooli on kah tarvis. Vana on käetoe kinnituse juurest puruks. See on vist tüüpviga neil. Ära lõhkumise juures kogu au ei julge endale võtta, kindlasti oli mingi prao alge seal juba enne olemas. Lisaks on juba tükimat aega esimese sigaretisüütaja kinnitused puruks. Nii et enne ei viitsi hakata üldse nikerdama kui kõik asjad on olemas.

Aga võib juba ette ära öelda, et uute tagumiste amortidega võrreldes on esimesed kah ikka pask mis pask. Mitte, et see nüüd suuremat sorti üllatus oleks... Hea nali oleks nendega ülevaatusel läbi kukkuda kui tonn Euri on surmatud. Sügise poole laksib ette kah uued amordid koos vedrudega alla.

Nägin teist jah raviasutuses ilma ratasteta kui sealt läbi põikasin.

Seal ta oli jah. Tore koht ja palju Volvosid. Natuke häirib ainult, et remonti jõuad musta autoga. Tänu kruusa lõikudele olenevalt ilmast kas tolmuse või porisena. Aga eks austust remondimehe vastu saab muul moel kah üles näidata, kui puhas auto tõstukile viia. Pool päeva sai liigeldud Turbo 850ga ja see sai siis muu päevakava kõrvalt kiirelt tolmuimejaga puhtaks tõmmatud. Kes iganes sinna järgmisena istub, istub vähemalt enam-vähem puhtasse autosse.
Lugesin täna miskipärast siin teemas viimased 3 lehekülge teksti läbi ja tekkisid mõtted, mis vajaks mõningast analüüsimist. Nimelt on just selle autoga kogunenud juba arvestatav hulk erinevaid sündmusi ja juhtumisi mida pole varem kogenud. Ehk need n.n. esimesed korrad. Mingid asjad kukuvad auto alt ära (sõna otseses mõttes), treileri peal vedamine. Nüüd tilpneb tagastange küljes, loodan tõesti et see küljes püsib. Muide, selle kuu aja jooksul olen linna vahel veel paari Volvot sarnase sümptomiga märganud. Aga no tõesti... mis mõttes autol kukub stange küljest ära? Selle autoga on miskipärast p*rset pidi allakäigu spiraali mööda kihutamise tunne. Ma ise kujutan ette, et selliseid Volvosid täna enam selliste summade eest ei remondita. Ja ma ei saa hetkel öelda, et mul poleks tehnilise seisukorra üle nurisemist. Sõitnud olen temaga 40tuhat km. Kergete sugemetega vanatehnika tarbimisest on saanud mingist fanatismist käigus hoidmise vajadus. Sest rohkem autosid mul pole, seega peab see üks olema 24/7 võtmest käivituv, sõitev ja töökindel. Muide, rääkides käivitamisest, siis akut ma pole vahetanud ja kui see viimane kord geneka remondis täis laeti, siis vihjati, et roheline tuli põlema ei hakanud kuigi aku oli täis. Siiani pole käivitamisega ühtegi probleemi olnud, aga see probleem võib tekkida üleöö. Bemmiga kogetud kuidas hommikul probleemideta käivitunud auto aku oli õhtul kutupiilu.
Oma olemuselt ma nagu suudan seda autot nautida ja kui ta korras on, siis on ta tõesti hea auto. Mind üllatab lihtsalt kui erinevad nad võivad olla. Eelmine V70 oli raudselt rohkem sõitnud, pakuks 100-150tuhat km otsa, sest ta nägi juba välja nagu auto, mis on 400-450tuhat km sõitnud. Tema elu eelmise omaniku käes Eestis polnud mingi meelakkumine, see oli talle näkku kirjutatud. Samas oli pidamine tehniliselt poole muretum kui võrrelda antud isendiga. Sellel tuleb tõesti välja vahetada põhimõtteliselt kõik, mis võiks vahetamist vajada kui ei taha just autot kuidagi kunstlikult elus hoida. Kasutades loogikat võiks nagu eeldada vastupidist situatsiooni.
Kindlasti on nii mõnelgi küsimus keelel mis sellel teemal antud pealkirjaga pistmist on? Sest ma ise olen seda kah enda käes küsinud. Kui see on unistus, siis on tõenäoliselt tegemist masohhistiga. Tuleb tunnistada, et täna vist polegi. Kui välja arvata, et minimaalseks lõpp tulemuseks ma ootaks ikkagi tehniliselt perfektset autot. Momendil on küll tunne, et ühest otsast remondin ja teisest laguneb, aga ühel hetkel võiks mingi stabiilsus tekkida. Vähemalt teoreetiliselt.
Mis puutub unistustesse selle auto puhul, siis need on tunduvalt suuremad. Kuigi isegi maalri juurde on ta eksinud vaid ühel korral ja sedagi karjuvast vajadusest, kuna karbikate, parem tiib ja esistange nägid lihtsalt rõvedad välja. Aga tegelikult peaks värvima ka kapoti, mis on jõhkralt kivitäkkeid täis. Arvestades kui palju on kapott kive saanud ei saa ma aru kuidas originaal esiklaas nii heas konditsioonis on. Tagastange, millel on mõlemad nurgad lihtsalt ära rihitud. Ja ikkagi mõlemad karbi plastikud. Vasakpoolse sellepärast, et värvkate on juba kergelt väsinud. Ja parempoolse, sest seda ei võetud värvimiseks küljest ära. Maaler nimelt oletas, et ma pole nõus uusi tüübleid kinni maksma . Huvitav miks need mobiiltelefonid küll on leiutatud Katet pole aga võimalik küljes värvida nii, et ülemineku ranti ei jääks. Ranti näed küll siis kui ukse lahti teed, aga porr on ikka. Kahju, muidu hästi värvitud. Ehk siis tegelikult sellised häirivad iluvead tuleks tal kah miinimum programmina kõrvaldada.
Aga ärge lootkegi, et see auto veel niipea müüki läheb

Niisiis... nõndaviisi.
24. kuupäeval tehti ülejäänud asjad ka ära.
Mõnus on sõita kui poolteljeots enam ei kilksu. Paigaltvõtul ja 2. käigu sisselülitamisel on nüüd meeldiv vaikus. Millegi pärast oli poolteljeotsal puudunud splint. See peab olema eelmise omaniku pärand või veel varasemast ajast, sest minu käes olles seda näpitud pole. Eelmine aasta sai vasakpoolne ära vahetatud.
Vasakpoolse tule kojamees ei ela enam oma elu, vaid töötab parempoolsega koos nagu peab.
Tagumine stange sai uute kronsadega kinni ja reguleeriti nii, et vahed on kenasti paigas igalt poolt. Mingid pinnad said veel külmgalvaanikaga töödeldud.

Tehniliselt poolelt hetkel nagu ei oskagi rohkem kuskilt näppida. Vahelduseks on jälle päris hea auto. Eelmisel nädalal mingi õhtu kell 23:20 tekkis tühja kohapealt tunne, et tahaks selle autoga sõitma minna. Millal selline asi viimati juhtus ei mäletagi, sestap ka kellaaeg nii täpselt ära on fikseeritud. Ei näinud põhjust endale seda lõbu keelata. Kuna otseselt polnud vaja kuskile sõita, siis kruiisisin niisama 40min mööda linna kuni isu täis oli.
Lähipäevadel tuleb nüüd ülevaatus ära teha.

Augustis peaks kliima uuesti ära täitma. Aastaga lekkib ikka kuskilt nii palju välja, et järgmiseks suveks enam normaalselt ei tööta.

Eile katsetasin natuke huvi pärast kütusekulu, siiani pole kunagi päriselt huvi tundnud. Ühesõnaga ilma koormata ühtlase kiirusega maanteesõit, rehvirõhud eelnevalt kontrollitud. Cruisi ei kasutanud. 70ga kulgedes saab 100km läbida keskmiselt 6,2l`ga. 80ga sõites on keskmine kulu 6,3l. 90ga kõigub kütusekulu juba 6,3- 6,4l vahel. Ja 100ga sõites ei saa keskmist näitu miski valemiga alla 6,5l. Vahepeal hüppas korraks ka 6,6 peale, aga pigem siiski 6,5l. Arvestades kere kuju, auto kaalu, mootorit mis tarbib bensiini ja manuaalkasti, siis vist enam vähem rahuldav tulemus. Midagi sellist ma olin siiani arvanudki. Suurematel kiirustel ei proovinud, kuid eks õhutakistuse suurenendes kasvab kindlasti ka kütusekulu.

Priit, sinu südamerahuks, meie V70 õhutakistustegur on 0.32, mis ühest küljest ei olegi nii paha, sest 93-2000 Toyota Supra on nt samal pulgal, saab 9000, sama ajastu Legacy versioonid.... Teisalt, on ka Toyota Yaris siledam auto oma 0.29.. kandilisematest meenub veel Lexus LS400... Aga no pole viga ju.
kusjuures on mul omalgi olnud keset ööd tunne, et läheks ja sõidaks. ja nii mõnigi kord on kell 2 öösel mööda Tartut libistatud...
Ma saaks ka oma fööniga mootoril kulu alla, kui tahaks, aga parem jalg ei kuula sõna.

Siis see õhutakistustegur tal jah kõige hullem ei olegi. Kütusekulu teema oli tõesti rohkem huvi pärast päevakorras. Ei soeta ju autot millele ei jaksa kütust osta
Eilne lustisõit Tallinna vahel sai aga ootamatu lõpu. Nimelt õhtul Piritalt linna poole sõites laekus Narva mnt`l foori taga oodates ootamatult Škoda Octavia tagant sisse. Oli selline seisa-sõida olukord kuna foor ei lase eriti läbi, ei saagi aru miks talle nii tobe tsükkel on sätitud. Eks kutt vaatas õigel hetkel mõneks sekundiks paremale liikudes ise samal ajal edasi ja kui nägi siis oli juba hilja. Kiirus suur ei olnud ja õnneks jõudis ikka pidurdada ka enne, aga piisav, et tagumine stange värvimisse saata. Kuhu ta tegelikult oleks nagunii pidanud minema. Esmapilgul kere kõver ei ole. Tagaluuk ja uksed sulguvad ilusti, samuti puuduvad tagatiibades voldid. Stanget ei lükanud isegi paigast ära. Õigel ajal said uued kronsad pandud Aga eks ole näha, mis seal taga toimub kui küljest ära võetakse. On olnud ennegi juhuseid kus lüüakse käed ja antakse mõnisada eurot mis peaks katma stange ja värvimise kulud. Hiljem services selgub, et stange taga on Stalingrad ja töö maksumus tuleb paar tuhat Euri. Täna käisin kindlustuses paberid täitmas ja autot näitamas, homme üritaks töökotta ka jõuda. Ühesõnaga jälle mõttetu sebimine ja aja kulu. Samas peaks vist õnnelik olema, et niigi hästi läks. Oleks vana mulle linnakiirusega tagant otsa sõitnud, oleks see auto ilmselt mahakandmisele läinud. Kindlustus oleks maksnud turuhinna ja autosse pandud raha peale oleks lihtsalt kaastundlikult õlale patsutatud.

Krt, ülevaatusele ei jõudnudki Crap...

mul on nende idude pärast nüüd omal autos ka pop ja noortepärane dash-cam. alles päev tagasi olin tunnistajaks ühele kõksule, kus blondiin hindas oma auto suurust alla ja võimeid üle ja kahju, et polnud tõestusmaterjali. Omanikku ei jõudnud ära oodata paraku, aga õnneks kirjutati talle sedel kojamehe vahele, et häid kodanikke ikka ilmas on. ise ei tahaks leida autot tükkidena eest... on ka kaameraid, kus 2 silma, et ka tagavaade on kaetud, see kuluks sulle ka marjaks ära. Muidu kutt tagurdab ise tagasi ja hakkab hoopis ajama, et sina tagurdasid talle otsa.. vat vaidle siis sellisega...

Haaa See oleks jah päeva nael olnud, kui oleksin pidanud tõestama hakkama, et ma kaamel ei ole. Venemaal ju pardakaamerad sellepärast nii levinud ongi, et kodanikud hakkasid massiliselt kindlustuspettusi toime panema. Esimene tagurdas meelega otsa, süüdi aga jäi tagumine auto kuna polnud millegagi tõestada, kui just tunnistajaid polnud. Antud kodanikuga õnneks probleeme ei olnud, tunnistas ennast täielikult süüdi ja täitsime koos paberid ära. Tal läks kahjuks kehvemini. Stange, kapott ja iluvõre said kõik kergelt viga. Sõita saab, aga kaubanduslik välimus nagu öeldakse sai rikutud.
Aga kaamera peale ma olen varem ka mõelnud, eks tuleb mingi aeg lihtsalt ära osta.
Parklates olen hakanud viimasel ajal parkima natuke kaugemale. Kõige ukse poolsem rida on tavaliselt autosid täis nagu silgud pütis. Rida või kaks kaugemal on tihti autosid kaunis hõredalt. Pole raske astuda paar lisasammu ja küljed jäävad terveks.

Priit_P kirjutas: Parklates olen hakanud viimasel ajal parkima natuke kaugemale. Kõige ukse poolsem rida on tavaliselt autosid täis nagu silgud pütis. Rida või kaks kaugemal on tihti autosid kaunis hõredalt. Pole raske astuda paar lisasammu ja küljed jäävad terveks.

Selle parkimis tekstiga meenus selline video
https://www.youtube.com/watch?v=XYSnWvZU0yc

Hehheee Kahju et meil nii suuri parklaid pole. Kaugemates ridades pargitakse endast mõistetavalt üle ühe auto kui võimalus on. Aga lõpuks võib ikka keegi kõrvale tekkida kuna üle ühe kohad saavad otsa või tahab keegi ikka uksele nii lähedale parkida kui võimalik.
Eile sain töökõrvalt nii palju mahti, et külastasin määratud remondiasutust. Küsisin ka asendusauto kohta ja pakkusid seda tasuta, mis oli natuke üllatav, tegelikult nad ei peaks seda tegema. Kui oleks vajadust ja viitsiks madistada, saaks asendusautoga seotud kulud välja nõuda avarii põhjustajalt. Asi ise loomulikult seda väärt ei ole. Stange saab ka uue kile, mis kaitseb kriimustuste eest. Autoga veetakse töö tõttu üsna palju kaupa ja praegune kile on ennast täiega õigustanud. Must värv on minu silmis siiski natuke mööda valik, uus kate tuleb läbipaistev. Ühtlasi tuli idee kohe ka kapott lasta üle värvida kui auto nagunii sisse võetakse. Hakka pärast kuhugi eraldi viima jälle Kapott on detail, mis auto juures kõige esimese asjana silma torkab. Kuna tagumine stange õnnetu juhuse tõttu uue värvi selga saab, jääks eksterjöörist rääkides kapott kõige enam silma riivama. Ühesõnaga tema värvimisest ei ole pääsu ja lihtsam oleks kõik koos lasta teha. Hajutatakse tiibade peale ära ja lakitakse tiivad üle. Ootan juba millal auto tegemisse saaks viia.

Pargi joonele, teised näitavad küll näpuga aga küljealla ei mahu

Ei tea, äkki mõni ülelaetud mootoriga "ostukäru" omanik arvab, et mahub. Peab mahtuma kui juba jooned maas on Veel parem on olukord kus pargid üle joone kõrvalolevate autode tõttu. Selleks ajaks kui poest tulema saad on ülejäänud rahvas juba oma teed läinud ja ainuke jobu, kes keset pooltühja parkalt üle joonte pargib, ongi sinu auto Päris paar korda juhtunud ja pole just mugav ega meeldiv tunne auto juurde minna.