Priidu Volvo V70 2,4 125kw 07/99a "Dream Works"

[Martin460]

Püüa siis edaspidi õieti polstrit ära võtta, et tüübliauke kohe jälle ära ei lõhu. Sellest on foorumis juttu olnud.

[Priit_P]

Kui ta juba näppude vahel on, siis saab kohe aru kuidas teda ära võtta tuleb. Paraku kes pole kursis siis on tänaseks harilikult juba tükid taga ja päästa pole midagi. Ülemised tüüblid on tugevamad kui polster ise, seega jõuga ära tõmmata ei maksa. Sellega oli veel isegi hästi, eelmisel Volvol püsis polster ju ääriveeri teibiga küljes

[Martin460]

Jah...polstri peab libistama koos tüüblitega ülesse, et need oma pesadest luugi poolt välja libiseksid. Polstrist saab nad kätte keerates neid 90 kraadi. Tagasipanek on lihtsam. Tüüblid libistada oma pesadesse sisse luugi külge ja polster vajutada oma kohale nagu ikka.

[Priit_P]

Täpselt nii. Üles libistamisega muidugi tuleb olla ka ettevaatlik, et polstrit samal ajal väga palju allapoole ei hakka painutama, kuna siis purunevad tüüblid. Aga neid osta on siiski tunduvalt odavam kui seda ülemist riba.
Kasutaks siinkohal juhust ja raporteerin, et luugi polster on küljes nii nagu kord ette näeb. Võiks justkui eeldada, et vaikus on nüüdsest majas ja ega nii on ka. Päris hea on sõita. Tundub, et mürasummutuse paigaldus polnud kah päris aja raiskamine, sest kõrva järgi on varasemega võrreldes vaiksem.
Mingi aeg mängisin veel tagaluugiga, kuna see ei sulgunud nii ideaalselt kui võinuks. Tuli vastust natuke paremale poole nihutada ja sellest hetkest laabub luugi sulgemine hoopis ladusamalt. Kõik sellised pisiasjad, aga nendest väikestest asjadest auto kasutamise mugavus just alguse saabki.

Täna jäi mulle konks "jalgu". Otseselt ei oskagi öelda miks oli vaja sellega jahmerdama hakata, aga tuli järsku mõte uurida kinnitust. Mis ma temast niisama ikka kaasa vean kui otsest vajadust ei ole. Lähemalt uurides selgus, et konks kinnitub kahe poldiga. Õnneks ei olnud mutrid lootusetult kinni roostetanud ja sain nad ilusti lahti ning konksu kätte. Oma 5-6kg kaalub see rauast junntükk käetunde järgi küll. Puhastasin ta ära ja jätsin garaaži riiulisse, v-o kunagi lasen liivapritsida ja musta pulbervärviga üle lasta. Poltide keermed said puhastatud ja määritud ning pandud uued mutrid. Ikka selleks, et oleks hea lihtne lahti keerata, kui peaks olema vaja konksu paigaldada. Vahelduseks on ahtri clean look päris hea.

Ja siis veel eesmised peatoed, mis olid ostmisest saati sõites häält teinud, kuna annavad oma pesades natuke loksuma. Vastavas alateemas kurtsin lõpuks oma muret ja üks abivalmis kodanik soovitas nööri. Ei, mitte poomiseks. Tõmmata seda paar tiiru ümber peatoe jalgade, et seeläbi kinnitustest tihkemaks saada. Mõte iseenesest tundus hea, kuid minul see soovitud tulemust ei andnud. Ilmselt oli nöör liiga peenike ja ei täitnud oma eesmärki. Aga ca 3mm jämedune must elektrijuhe tundus täpselt see mis vaja. Kasutasin seda mõlemal peatoel ja peitsin otsad hoolikalt ära, et aretus silma ei jääks riivama. Valisin prooviringiks tänava, mis mõnes paremal järjel riigis oleks ilmselt liiklemiseks suletud. Vaikus. Yess!

[Priit_P]

Et need väljakutsed selle autoga ka ei lõppe...

Eelmisel nädalavahetusel sai paar koormat prahti jäätmejaama viidud, milleks tuli mõistagi rentida järelhaagis. Kõik oli ilus ja tore ja auto tuli selle väikese majapidamistööga suurepäraselt toime, ainult käru tuled elasid seejuures täiesti oma elu. Auto oli ka segaduses mis siis nüüd toimub. Aeg ajalt informeeriti mind läbipõlenud pirnist. Sodi sai viidud ja trahvi seekord ei saanudki. Igatahes oli vaja esimesel võimalusel probleemiga tegeleda. Esimese asjana jäi silma, et pesad pistikus olid suhtelised oksüdeerunud. Puhastamise käigus sai ta rohkem mudimist kui tavaliselt ja murdus lihtsalt üks juhe tagant ära. Läbi mädanenud! Vist oleks olnud suurem ime, kui haagise tuled oleks korralikult töötanud. Ehk siis tuleb osta uus pistik ja ilmselt on vaja ka natuke juhtmeid jätkata, sest vana pistiku lahti saamine osutus võimatuks ja ise murduvate juhtmetega pole nagunii suurt midagi teha.

Üleüldse olen natuke mõelnud mida selle autoga nüüd siis edasi ette võtta. Võiks teha südame kõvaks ja ta lihtsalt maha müüa ning keerata uus lehekülg. Oleks kõige lihtsam ja odavam lahendus. Samas on selleks täna pisut hiljavõitu, sest olen sinna jõudnud juba omajagu investeerida ja tegelikult on ta ju jätkuvalt hea auto. Nii et pigem on täna selline tunne, et sõidaks temaga edasi. Kogu selle asja juures on ainult üks suur AGA. Poleerimine, mis ma talle talvel tegin oli rohkem selline päästeoperatsiooni laadne ettevõtmine, sest ta oli tõesti kole kriimuline. Nüüd on see siis paljastanud tõe, et tegelikult pole sellel autol ühtegi keredetaili kust ei leiaks mingit defekti. Ühest küljest võiks ju konstanteerida fakti, et mida ikka tahta, ikkagi 99a auto ju ja tuima näoga edasi sõita. Aga mulle see lahendus ei sobi. Paratamatult tundub, et edasise koos eksisteerimise huvides ei ole väikesest make up`st pääsu. Hakkasin siis süvenema auto värvimisega seonduvasse maailma ja ausalt öeldes hakkas numbreid kuuldes pea ringi käima. Kus maailmas küll need inimesed ja ettevõtted elavad, ei tea. Õnneks leidsin ühe koha kuhu ka keskklassi kuuluv inimene võiks pöörduda ja otsustasin proovida. Mai alguses lasen seal üle värvida esistange, parempoolse esitiiva ja samalt poolt plastikust karbikatte. Viimasega oli ka väike mõte, et äkki laseks hoopis kiletada, kuid selle värvimine ei ole kuigi kallis. Kui panna kaks kihti lakki peale, siis peaks hea olema küll ja vast ikka mõnda aega kestab. Juhul kui töö kvaliteet osutub vastuvõetavaks, tuleks mingi aeg värvida veel kapott, tagastange ja vasak karbikate. Samast kohast saan ka auto rentida. Fingers crossed

[Mario_L]

üldiselt - nii palju kui olen neid haagise juhtmeid lappinud, siis auto puhul - kui juba pistikus on mäda, on need juhtmed kuni ühenduskohani välja ära oksüdeerunud, sest kõik on vaskkaablid ja joota ei anna seal midagi. Uus juhtmesari on mingi 10 euri ja päevake tööd, olenevalt, palju on vaja lammutada... Haagise puhul on natuke lihtsam, seal on juhtmekiud ikka keeratud vähe etemast metallist ja kui pistik on mäda, siis kannatab veel jootmisega pikendada.. Nad võiks auto külge mineva juhtmestiku ka vastava teha... No tegelikult hakka seda mäda juhet koorima ja vaata, kui kaugel must osa ära lõpeb. Värske vase külge saab jälle joota, siis ei pea kõike laiali tõmbama..

Peale viimast pigipesu avastasin ise ka "kingitusi", mida on parklates kaasliiklejad jätnud, siis paraku löön käega, isegi kui auto üle mäksida ja lakkuda, siis halvimal juhul juba nädalaga on jälle müstilised märgid peal.. Ma neelan alla ja elan oma Rosinante ja tema sõjaarmidega edasi.

[Priit_P]

Kust seda juhtmekomplekti küsida üldse? Iseasi kus ühendus paikneb ja palju selleks tuleb lammutada. Nii palju kui ma asjast aru sain, on konks koos pistikuga Volvo originaal. Iseenesest on ta üsna tobeda ehitusega. Paiknedes stange all korjab pistiku põhi kogu aeg muda külge. Kui lisada siia nüüd veel auto rataste alt paiskuv vesi ja talvel kasutatav sool teede hoolduseks, saab üsna adekvaatse pildi miks need juhtmed mädad on. Kuid ega vist ei ole mõtet seda originaalpistikut taga nutta ja vist veel vähem on mõtet aega kulutada selle lahti saamiseks? Mutrid seal taga olid nii elutugevalt kinni roostetanud, et kahe mehega lahti keerata ei jõudnud.

[Mario_L]

olenevalt, kas sul on 7- või 13 piniga - automaailmas ripuvad igatahes nagis, võta palju jaksad. müüvad kõik kauplused, mis autokaupadega natukenegi kursis, näinud ka mõnes pädevamas tanklas isegi..
No juhtme ostab volvo ikka kuskilt, tõenäoliselt on sul siis kas WestFalia, Thule või Brinki konks, sest neid kasutas Volvo. Mina olen kõik omal ringi modinud - kui muidu jääb pistik ustavalt tiisli kõrvale kuhugi kinnitatuna, siis ma olen painutanud veidi montaažilinti ja teinud väikesed poltidega liigendid, et see pistik keerata päris stange taha peitu. Praegusel vollil konks puudub, seega ei saa sulle juhendit valmistada, aga kui sa vaatad ise, kuhu see pistik paremini saaks paigutatud, küll sa siis välja nuputad ka selle liigutamise.

[Priit_P]

Vahepeal kerib film omasoodu edasi nii et katsun kuidagi tempos püsida.

Kuna ma olin omale pähe võtnud, et konksu tala tuleb maksu mis maksab eemaldada, keerasin pagasniku pahupidi otsides kinnitusi. Neid ma muidugi ei leidnud, kuid kunagi pole halba ilma heata. Eemaldatud läveplastiku all oli jube palju mustust ja liiva ning üldse oli see elu seal kaunikesti käest ära lastud. Kokku ladumine sellisel kujul ei tulnud kõne alla ja nii tuligi järjekordne pagasniku puhastamine ette võtta.








Kui kultuurikiht oli eemaldatud selgus, et plastik oli pidevalt vastu kere hõõrdunud ja kahjustanud sel moel ka värvi. Liimisin sinna õhukese kihi pehmendust vahele ja asendasin ka ühe katkise tüübli, mis juhuslikult kodus olemas oli. Viimasel ajal on komme asju väikese varuga osta ja peab ütlema, et see tasub ennast ära. Pole vaja iga väikese asja pärast esindusse joosta.





Nüüd võis asjad omale kohale tagasi tõsta





Vahepeal selgus muidugi, et tala kätte saamine polegi nii lihtne nagu lumme pissimine. Osad kinnitused jäid lansekate sisse peitu ja ilma stanget maha võtmata ei saa neile kuidagi ligi. See info nurjas ühtlasi minu plaani kasutada tala koos konksuga ainult siis kui vaja on ning muul ajal sõita ilma. Noh hüva, aga ülejäänud kinnitused tuli sellegi poolest liikuma saada. Ega ma muidugi ei uskunud, et nad päriselt lahti tulevad. Algatuseks tuli soetada mõned puuduolevad tööriistad ja pihustatavat roostesurma. Kuid sellega leotades ja meelitades andsid kõik poldid ennast lõpuks elusalt kätte, kuigi väljast olid nad hirmroostes. Kvaliteet rsk. Üks näide: polti mida muidu oleks saanud keerata 14 padruniga, sai lõpuks kinni hoida 13 silmusega. Kui osa materjali oli ümbert ära pudisenud istus täpselt peale. Ja kui sellega ka hakkas üle keerama, aitas isasem tellitav võti lõpuks hädast välja. Ma olin suht kindel, et on kaks varianti: kas keeran kandid lootusetult maha nii et tuleb hakata ketaslõikuriga päid maha võtma või keeran poldid lihtsalt pooleks.
Kinnituspoldid ja mutrid ostsin kõik uued roostevabast ja läksid ajutiselt määrdega uuesti külge.
Pistiku mutrid pidin kah ikkagi roostesurmaga lahti meelitama, sest mul oli seda kinnitust vaja, ei viitsinud uut tegema hakata. Pistik läks kah hetkel uute mutrite ja määrdega kokku. Hiljem on lihtsam uuesti lahti võtta.
Pagasniku lammutamise käigus leidsin muu hulgas salongist juhtme ühendused üles- asuvad tagumises parempoolses nurgas. Nüüd kui pinnas oli tala kätte saamiseks ja pistiku/juhtme vahetuseks ette valmistatud, tuli välja mõelda võimalikult loogiline edasine töökäik. Tõenäoliselt on see töö mõistlik ette võtta, kui tagastange läheb värvimisse kuna selleks tuleb stange nagunii maha võtta. Kas see juhtub juunis või juulis näitab aeg. Siis saab tala demonteerida ja koos konksuga liivapritsimisse ning seejärel pulbervärvimisse viia. Põhja all toimetades jäi ühtlasi silma, et stange tagumised kronsad eksisteerivad üksnes visuaalselt. Lähemalt uurides on nad roostetanud õhukeseks nagu paber ja täiesti pudedad. Ei julgenud neid praegu rohkem puutuda kuna mõlemast sain võrdlemisi kergelt augud läbi. Sellises seisukorras nad kindlasti külge tagasi ei lähe ja kuna kasutatud kujul on nad arvatavasti kõik rohkemal või vähemal määral otsas, tuleb minna esindusse uurima mis raha nad maksta võiks. Siis peaks vähemalt teoreetiliselt hea saama. Vot blin, mine veel järelkäru laenutama... tühja kohapealt koorub prahi veost selline projekt, et anna olla

Värvimisse peaks pilli saama esmaspäeval, see on nüüd enam-vähem kindel. Oleks enne ka saanud, aga rendikat polnud varem anda ja päris ilma autota ma hakkama ei saa. See eest tekkis väike ajaline puhver, mis andis mulle võimaluse teda natuke värvimiseks ette valmistada. Igaks juhuks võtsin ise maha võred, udukad ja põhjaaluse katte. Viimane on haruldaselt heas korras- pole kuskilt puruks sõidetud ja kõik kinnitused on terved. Rohkem ei oska ma maalri heaks midagi teha. Süda valutab natuke tulede kojameeste pärast, sest need on üpris õrnad asjad, aga loodetavasti jäävad komplekteerimise käigus ikka terveks.

Vahepealse "ohtra" kasutamise tõttu on tekkinud ka mõned tehnilised probleemid, mis vajaks targema inimese sekkumist. Esisillast vasakult poolt on nüüd lisaks hakanud ka midagi kolisema. Seda küll eriti s*ta tee puhul, aga peaks ikkagi pilgu peale viskama mis seal õigupoolest toimub. Lisaks on 170 toorest hj jagu saanud parempoolsest pooltelje otsast, sest see krõbiseb kergelt liikuma hakates. No ja sillastend tuleb talle nagunii teha kuna rool on viimasest korrast viltu. Kui aega üle jääb peab uurima miks auto 98 kütusega sõites detoneerima kipub. Kõik need operatsioonid koondnimega kontroll peaks aset leidma 18. mail mil auto juba värvimisest tagasi on. Kui on välja selgitatud mis pulgad täpsemalt saba on andnud, toimub remont juuni kuus.

Ahjaa, mul on üks hea uudis kah: suvi on lõpuks kätte jõudnud või vähemalt lubatakse sooja mai kuud. Selle kohta oli Sinisel Noolel oma arvamus. Nimelt kui tal seni pole olnud vaja külma puhuda, siis ju ma saan ka edaspidi ilma jaheda salongita läbi aetud. Hämmastav juhuste kokku langemine, kas pole? Peaks viima ta kliima hooldusesse, sest ilmselgelt pole seda keegi enne vaevunud tegema ja süsteem on ainest tühi. Iseküsimus miks ja kas ma pääsen pelgalt täitmisega või tuleb sellest omaette projekt. Selle kuu pean kuidagi ära higistama ja eks siis äkki juunis vaatab seda asja. Samas kui võtta arvesse, et jaanipäev on juba järgmisel kuul, oleks selle kiire asjaga nagu aega küll. Vähemalt Eestis istutakse sel ajal talveriietes tule ääres ja pole kuigi oluline kas kliima puhub külma või mitte.

[Priit_P]

Ehhh, nii palju siis suvest. Läks nii et ei saanud arugi.
Vahepeal on küll olnud tükk tühja vaikust, kuid Sinine Nool on endiselt elus ning mõõdab kilomeetreid.
Keegi on kunagi üsnagi tabavalt öelnud, et söögiaeg on siis kui kõht on tühi. Sarnaselt on nüüd minulgi rohkem aega ja tahtmist istet võtta ja kogu juhtunut meenutama hakata, mis selle nelja kuu jooksul toimuda jõudis.

Viimane kord oli aktuaalseks teemaks osade detailide värvimine, mis ka tõesti sündis. Väga pikalt ei tahaks sellel enam peatuda, kuid põgusalt kirjeldades algas lugu sellega, et 12. mail taheti mulle rendiauto anda naastrehvidega. Arvamus, et ega need kulunud nässid asfaldil enam suurt ei krõbise sai proovisõiduga ümber lükatud ja auto kasutamine sellisel kujul ei tulnud kõne alla. Tundsin juba kuidas paha eelaimdus selle üritusega seoses tekkis, kuid koputasin sellegipoolest vapralt sõbra uksele, kes mu auto mure lahendas. 2-3 päevast sai pea nädal, kuid lõpuks said need asjad siiski värvitud. Mitte küll päris nii nagu ma seda soovisin, kuid laias laastus värviti detailid nii ära, et neid pole vähemalt vaja üle hakata värvima. 50Euri sain alet kah kuna ajaliselt läks üritus igate pidi lõhki. Viimasest tulenevalt värviti tiib ja karbilaiend auto küljes ja lükati kogu auto ahju kuigi minu kindel nõudmine juba alguses oli, et asjad demonteeritakse ja värvitakse eraldi. Vähemalt esistange võeti maha- asi seegi. Kokkuvõttes sai järjekordselt tõestust fakt, et poolmuidu head ja kvaliteetset teenust ei saa ja suhu jäänud maitse sellest meenutas keskmise pohmelliga ärkamist. Elamus läks maksma 200Euri. Ette rutates võin öelda, et muid värvitöid pole sel suvel lasknud rohkem teha ei seal ega ka kusagil mujal.

18. mail pidi auto minema VolRem`i kus pidi tuvastatama eelpool mainitud kaebuste põhjused. Kuna värvimises jooksis graafik umbe, siis sinna ma ei jõudnud ning see aeg tuli tühistada. Selle üle olin ma kõige rohkem pahane. Uue aja sain järgmisse kuusse.


Jätkub...

[Priit_P]

See teema ei taha viimasel ajal kohe üldse miskipärast edeneda. Võtad küll korralikult hoogu, aga siis kisub elu jälle nii kiireks kätte ära ,et pole millegi muuga aega tegeleda, kõige vähem foorumisse Volvo memuaaride kirjutamisega. Kindlasti on lihtsam peasüüdlase käekäiku kajastada jooksvalt, kui praegu neli kuud hiljem seda tegema hakata. Tuli arvete pakk ette võtta aitamaks meenutada, mis kõik selle aja jooksul juhtuda jõudis.
Kui ma nüüd mai kuud veel tagantjärgi meenutan, siis kuu lõpus tekkis tunne nagu oleks auto parim enne läbi saanud. Järsku ühe korraga tekkis külge hunnik vigu. Kliima ei puhunud külma (ok, seda juba ilmselt ostmisest alates), vasakust püstakust kostis tummiseid raksatusi, mootor kippus pöörete andmisel klõbisema, pooltelje ots tegi häält ja nagu sellest kõigest veel vähe oleks olnud, juhtus midagi väljalaske süsteemiga. Ilmselgelt oli seal midagi lahti tulnud ja vibreerimisega tekitas üpris koledat heli. Kiire käik kanalisse ei aidanud tuvastada ühtegi visuaalset põhjust, mis sellist koledat häält võiks põhjustada. Väljalase oli terve ja lekked puudusid.
Vol-Rem`i olin saanud aja juuni algusesse, kus nüüd masin põhjalikult üle inspekteeriti.
* Vasak püstak võeti legoks- kõik oli terve ja korras kui amordi ülemine padi välja arvata. See oli ikka päris pahas seisukorras olnud nii et soovitati kiirelt ette võtta. Buzzle pandi kokku tagasi ja raksatused kadusid. Müstika.
* Klõbin mootoris ei pidavat olema detonatsioon, kuid mis seda põhjustab jäi selgusetuks. Küll aga keerati igaks juhuks maha küünlad ja 3. , 4. ja 5. olid otsast valged, mis viitab, et töötakti ajal pole kõik päris korras. Soovitati pihustitega stendis käia, aga see käik on mõjuvatel põhjustel siiamaani tegemata.
* Poolteljeots ei olnud läbi, küll aga puudus vahelt liim. Küsimuse peale miks laagrite vahetamise käigus siis liimi ei kasutatud öeldi, et see pole must be. No ma ei tea, minu meelest on nagu liimine isegi tehase poolt ettenähtud tegevus. Ehk siis see poolteljeots liimiti seekord kinni ja võeti ka raha, kuid kõik muud protseduurid tehti firma enda kulul.
* Lisaks kulunud amordipatjadele tuvastati lõtkudega roolivardad ja tilkuv veepump...
Veepump pidi olema lekkima hakanud sisuliselt viimastel nädalatel, sest varem pole selle kohta midagi öeldud. Võeti ka kate maha ja hammasrihmalgi olevat juba kerged praod sees.

Ühesõnaga p*rsekellad... see auto laguneb rohkem kui ma seda remontida jõuan. Samas uue auto ostmine enam lähiajal kõne alla ei tule ja millegagi on vaja sõita. Ohates sai kokku lepitud uus aeg, mille sain juuli algusse.
Veel käisin Hypnotiza juures, kellelt sai poolmuidu uue alumise mootoripadja (väidetavalt on uuena saada vaid originaali, mis 200 raha maksab ja seetõttu üpriski ebamugav kulutus on) ning käigupealt tuvastati ka väljalaske lõrisemise põhjus: katalüsaatoril oli sisu lahti ja kolises sees.

Juuli tõotas kujuneda äärmiselt rajuks, sest juulis oli vaja teha autole ka ülevaatus, mis sellises konditsioonis polnud pehmelt öeldes mõeldav ja ülevaatust ma juba põhimõtteliselt kuskilt ostma ei hakka.
Ma ei ei mäleta, et ükski auto oleks mulle nii palju stressi põhjustanud kui see küna viimase 1,5 kuuga. Täielik häving põmst. Olin suutnud korraliku auto pähe täisrondi osta, mis nüüd igast otsast lagunes. Nagu 260tuhat km sõitnud 99a auto ikka, millega eelnevalt peale sõitmise mitte emmigi tehtud ei olnud. Peast käis läbi igasugu mõtteid millest V70 aadressil oli üks koledam kui teine. Samas tõstis pead ka eneseuhkus: 38a jooksul on olnud elus igasugu episoode ja mingi krdi Volvo kärakas mulle nüüd kah kohta kätte ei näita.
Nagu ma juba kuskil eespool olen maininud, aitab stressi vastu väga hästi shoppmaine. Soovitan siinkohal kõigil tähele panna oma naisi. Kui viimane tundideks erinevatesse ostukeskustesse kaob tasub küsida kas kõik on ikka korras
Mina käisin Info-Autos ja ostsin mündihoidikule uue kaane ja tagastangele uued kronsad. Tegelikult tahtsin uuena osta terve mündihoidiku kuna tagumised kinnitused olid katki ja asi ei püsinud seetõttu hästi kinni, kuid alumist osa enam ei toodeta. Ostsin siis ainult kaane kuna selle värv oli ajaga koledaks muutunud ja kasutatuna nad kah juba parajad nässid. Tervete kinnitustega alumise osa leidsin hiljem kogemata oma jupivarudest. Jajah, on juba tekkinud selle ajaga väike hulk varuosi koju, mis on kõrvale tõstetud lootuses, et ehk kunagi läheb vaja Tagumisi kronsteine ma isegi ei kaalunud kasutatuid osta. Kui tagastange järgmisel aastal värvimisse läheb on need nüüd kohe vajadusel võtta ja hea külge keerata.











Ühtlasi oli mulle selge, et see V70 pole enam lihtsalt üks põgus hetk minu elus, vaid jääb minu kõrvale nüüd päris mitmeteks aastateks. Proovime teha auto, mis konkureerib oma korrasoleku poolest Maarjamaal vähemalt TOP20`sse. Asjade selline käik polnud alguses üldsegi eesmärgiks, aga kuidagi on jälle nii läinud, et igapäeva autost on saanud projekt. Kõige kehvem variant tegelikult. Samas kui vaadata tänaval sama ajastu V70`d, siis üks on hullem peldik kui teine. Miks mitte teha vahelduseks ka üks korralik auto?

[ants]

Loe nagu krimiromaani, igav ei hakka

[Martin460]

Ma pakun, et projektita palju tahad siis jääb selline Volvo ikka korralikuks igapäeva sõidukiks. Et sellest korralik hobiauto teha on vaja rohkem armastust kui katalüsaator, amordilaager või mündihoidja kaas. Igatahes edu- ükskõik mis sa ka ette võtad

[Priit_P]

Esialgu on ta kindlasti igapäevasõiduk, selles pole mitte mingisugust kahtlust. Ja päris hobiautoks ei saa ta kunagi, selleks on temas liiga vähe sisu. Sellepärast ta ongi kõige kehvem variant, kui igapäeva liikuriga peaks nii juhtuma. V70 pole ju Road Runner, see on ju arusaadav Aga kuna rahalises mõttes on ta tasuvust silmas pidades tänaseks päevaks igate pidi hinnalt lõhki kärisenud, julgeks teda projektiks nimetada küll. Kus raha otseselt enam ei loeta, vaid tulevad juba natuke teised emotsioonid mängu. Raske on muidugi öelda kui palju armastust läheks vaja, et temast särav superstaar teha, aga päris ilma armastuseta oleks see auto juba ammu pressi all, sest legaalselt tänavakõlbulik ta täna enam ei oleks.

[Traktorist]

Ma kujutan ette,et pea iga vanema volli omanik on neid mõtteid peas veeretanud mingi hetk elus..eriti veel kui peab teenust päris raha eest sisse ostma.Lõpeb see enamasti kas auto maha müümisega (et siis rõõmsalt jälle Volvo juurde tagasi pöörduda peale erinevate riisikate ja muude nö.autode proovimist (SAAB ja mb ehk va )
Kahjuks on -nagu sa tõdesid-enamus Volvodest raiped ja teisi hoitakse kunstlikult elus.V.a muidugi foorumikasutajate 200-sed,need on ainukesed rottide ja prussakate körval kes tuumasõja üle elavad

Pea püsti ja saba sirgu!Homme on veel hullem