Volvo Club Eesti

Tere!

Autohaldjas on vist nagu tsäksihaldjas, vahel võtab ja vahel annab- nii suht juhuslikult.

Seekordseks "andmiseks" mulle oli Loffi vana, Kustavi vana ja mulle nüüd uus. Vaeseke oli tunnistatud sõitmiskõlbmatuks juba (koliseb ja puterdab jne).

Esimese paarisaja kilomeetriga jõudsin samuti selgusele, et jõudu pole üldse antud autole. Lume peal läks ka ratas ringi sidurilöögiga kuna alla 3,5k rpm auto üldse ei jõudnud minna (vaadates vana dünograafikut, siis 2k rpm oli autol ei vähem ega rohkem kui 25kw)

stage 1: installeerisin MS II, et saada maksimaalset tulemust sellest vabalthingavast käulast.
jõudu tuli umbes kolmandik juurde, auto käis täiesti puhtalt väga madalatest pööretest kuni piirajani- tunnetuslikult tuli kogu pöörete vahemikule umbes paarkümmend kw juurde. Miks? Tuvastasin 3 põhjust: 1) eelnevalt oli süüde väga hiline, vana ajuga oli lausa kuulda kuidas madalatel pööretel kõik energia töötas sumbutisse- järelikult oli jagaja vales asendis. 2) süütepooli juhtmed olid vahetuses (+ ja -), see kindlasti tegi sädeme energiat nõrgemaks ning süütamine oli madalama kvaliteediga. 3) uus aju kindlasti hoiab segu õigemas alas, kui originaalaju seda eales suudaks. Loomulikult tänu minu seadistusele.

Nüüd vähe sellest et ma olin alati tahtnud USA esi ninaga 700, meeldivad ka vilekad mulle meeletult. Ja kuna progreaju on juba peal, pole see turbo installeerimine enam teab mis võimatu missioon.

stage 2: Turbo!
Mootori jätsin selle mis kapote all oli juba olemas (kõrge surveastmega vabalthingav), installeeritud sai juurde uuema tüübi turboka väljalaske kolle (uued tikud ka), originaal cooler, nats suuremad pihustid, 13c turbo.
Kütsi pumbaga oli siuke värk et mõõtmistulemus andis väga napilt vajaliku koguse kätte (tagasivoolust surve all trass tootis 1,5L/min, pihustid vajavad ~1,3L/min kui on maksimaalselt avatud (4x 320cc/min). Turbo rõhu tõustes langebki pumba tootlikkus umbes sellele miinimum vajalikule kogusele.).
Modifitseerisin ka olemasolevat elektrilist ventikat- madaldasin alumiiniumkoda ning tegin servi õhukindlamaks et effektiivsust tõsta.
Sumbutil eemaldasin keskmise reso ja jätsin alles ainult lõpupüti- keskreso eemaldasin kuna selle keskmine sisemõõt on ca 50mm, kuigi ülejäänud sumbuti trass on 58mm seest. Tulemus oli isegi vaiksem kui ma arvasin, tänu turbole on lärm isegi madalam kui enne oli.
Kuna G80 lockerisse mul pole isegi talvel usku, installeerisin ka vana hea Kemppi luku- ei ole nüüd hirmu, et vajalikul hetkel lukustamata jääb tagasild.
Ja et pidamist saada, said ka uued talverehvid alla pandud (Nexan Winguard naelrehv).
Väike tõendusmaterjal ka:


Tulemus? Sidur libiseb läbi kolmanda ja üles käikudega kui on saavutatud 0,8 bar laaderõhku. Ütleme nii et naeratus ja kurbus on samal hetkel näol. Nii et järgmine remont auto juures on siduri upgrade.

Siis kui crankis toda mazdat tuunisite, siis oli vabalthingav veel?

Ajuvabalt kiiresti on asjad arenenud jah Sõitsid ükspäev mul majast mööda ka....tõendus, et auto pesitseb Lõuna-Eestis.

kui juba turbotama hakkad, siis jääb sul kindalsti üle see torukolle, tõsi ta on, et mu autol on selline juba küljes, aga noh ma kogun neid, niiet jõuad selle veel mulle vene jõuluteks kinkida
võibolla loff meelega keeras kw vähemaks, sest kui eelmine aasta mu warrega uunikute rallil käisime, siis ikka palus mul mitte kihutada, sellel oli 39kw uuena

Nice!

Süüde oli mul siiski stroboga pandud manuali järgi 13 kraadi enne ÜSSi. Ilmselt on süüde valeks läinud siis kui Kustav jagajaga möllas kui Tal masin puterdama hakkas.

Edu ja ära ümber puu seda keera!!!

WE WANT VIDEO!

Aja jah minu süüks, ma ajan otsapidi Andrese süüks, ta näppis seda seal

Aga ülivinge, tore, et teised "ülelasin" ja auto sisetundejärgi õigesse kohta läks

Edu ja jälgin huviga seda teemat!


K.

Tere,

Torukolle Hr. Suppile lubatud.

Libisevast sidurist hoolimata sain jagu tagasillast, oli parasjagu käsil just kiire ringikeeramine ja väike sidurilöök teise käiguga ning plaksti puruks ta oligi. Kõhutunne ütleb et puruks läks satelliitide võlli hoidev koda vms, vähemalt gardaan käib silla otsas tühja, raginat ka pole. Tundub et uus aasta tuleb vastu võtta katkise autoga, vähemalt täna ma seda tagasilda kuskilt ei leidnud (tartu kandist).

Terv,
kaak

Kas tagaveduse Volvo jõuülekande detailid ongi tõesti nii kehvad? Tundub, et masinad mida natuke näpitud on, kipuvad kõvasti lagunema. Veovõlle, diffreid, käigukaste ja sidureid aina läheb.

Huvitav, millest Sul selline tunne on?
Pole ma veel 700 tkm jooksul muud vahetanud kui 2x siduri kompl.

Ma tean peale enda auto veel paari masinat millel neid tükke ikka lendab, kaagi oma veel sinna lisaks. Mure on see, et tundub kui mootorit vähe järgi aidata, minestab kõik muu kohe ära. Stock masina puhul võiks jah asjad püsida.

Eks keevitatud differ on kindlasti üks põhjuseid miks asjad laguneva kipuvad.

käigukasti purunemisi ei seostaks küll kohe kuidagi keevitatud diffriga. Veovõllid ja diffrid veel kuidagi ajaks selle kaela, aga kui kiirendades läheb puruks, siis jälle ei kõla loogiliselt, et keevitatud differ asjas süüdi on.

Kui sel teemal veidi spekuleerida, siis lukus/keevitatud difriga on koormus käigukastile täpselt kaks korda suurem kui vabadifriga e. ühe rehvi maksimaalne haardevõime x2.

Ja kui veel spekulatsioonidega jätkata, siis ilmselt ei ole sellisel juhil, kes difri lukku keevitab, ka sõidustiili prioriteediks ekspluatatsioon.

Niipidi võttes on sul õigus, et jõud mõjub 2x rohkem kastile kemppi lockeriga. Volvol juba tehasest lukk ju sillas, sel puhul mõjub ka jõud 2x rohkem ju. Kui ikka 3 nädala jooksul on purunenud 3x veovõll, 1x differ ja 1x 3. käik siis ei kõla enam väga vastupidava masinana, mitte eriti suurte jõudude juures juba. Kaak juba kauem möllanud nende turbokatega, kuidas vastupidavus on olnud? Krt teist marki masinatega pole lihtsalt see lagunemine nii tihe olnud kui praegu.