Maani XC70 D5 atm 2003

[gljuk]

db ongi suhteline väärtus. Kui ühe ja sama seadmega mõõta kõiki autosid, siis annab see suhtelist tulemust, et numbreid saab omavahel võrrelda. Teise seadmega ei tasu neid numbreid võrrelda, sest teine seade näitab teist arvu. Eriti telefonid
Mõõtmiseks on korralikud vahendid olemas ja kalibreerimine on päris kallis ka.

[maan]

Aga kui suur on sinu arust see vahe ennem ja pärast? Kas plastikute tegemine andis soovitud efekti?

Vibratsiooni ning müra puhul on olulised kaks asja - üks tekitab ja teine kannab edasi. Pigimatt plekile vähendab tekitatavat müra ning svamm plastiku taga neelab heli. Kui enne eelnevatel piltidel olevale C-piilari plastile koputatud sai, siis see kõlas ikka päris korralikult, peale svammitamist on hääl täitsa tume ning ei kõla. Mu loogika ütleb, et kõlav detail võib kohati müra isegi võimendada
Kõrvakuulmise järgi on varasemaga võrreldes asi ikka hoopis teine. Igat etappi kahjuks sõiduga ei proovinud ja iga detaili olulisust eraldi ei tea, kõik kokku aga annavad minu jaoks oodatust parema tulemuse. Pigimatil on ka väga suur tähtsus. Kui auto oli tagant plastikust tühjaks tehtud, oli vaja poes käia ja üle 40kmh oli ikka suur müra sees. Hiljem oli vaja uuesti sõita ja selleks ajaks oli juba pigimatt paigaldatud ning istmete alune ja tagumiste rattakoobaste pealne kummimatt tagasi pandud ning juba siis oli vahe tuntav. Ma ei tea, kuidas eelmisel kerel mürasummutus lahendatud on, kuid P2 kere puhul peaksin ise suurimaks probleemiks tagaluuki. Tagaluuk on tehtud küll plastikust, kuid hääl kõlab seal päris hästi läbi. Tagaluuk sai ka pigilatakd sisse olulistele kohtadele ning polster kohati svammiga üle käidud. Üldjuhul peetakse probleemsemateks kohtadeks rattakoopaid, kuid ilma originaal kummimatita on nende plekk ikka selline kõlavaba, seega paningi neile peale ainult ühe suure lataka pigimatti. Originaalis on seal täpse vormiga selline raske kummi ja äkki pigi segu, mis käib ära terves tükis, sama matt on ka tagumiste istmete all. Esialgu on plaan teha tiir autole peale ja siis vaatab, kas täiendab veel tagant miskit.
Materjaliks sai alguse jaoks Audiofookusest ostetud 3tk 460x800x1,8mm pigimatti (3,26kg/m2), 4tk 500x800x5mm svammi ja 3tk 500x800x20mm svammi. Pigimatti tahtsin ise algul veidi paksemat, aga müüja soovitas kogemuse põhjal seda õhemat.

[igiliikur]

Mõistlik jutt. See, mida see db mõõtja näitab, pole minu arust oluline. Eks need vanemad autod kõik sinna ühte auku on, me ei räägi siinkohal S-klassist või Lexus LS-ist. Ilmselt ka A8.
Iga inimene tajub teatud hertse erinevalt, seega ühele on volvo hea, teisele mitte. Räägin omast kogemusest, ma kuulen halvemini teatud kõrgemaid sagedusi, samas mõni tuttav kuuleb jälle madalamid halvemini.....Mul on näiteks makil autos kõrgsagedus põhjas, minu jaoks hea, inimene, kes autosse istub, ütleb selle kohta, et mis sul piniseb siin
Aga see selleks, teema siiski maani xc-st.

[paikas]

Krt ma kartsin, et neid turvavöö stoppereid ei saa eraldi, meil xc70'l ka kadunud üks. Seni on plokkneet asja ära ajanud, kuid no originaal oleks ka ilusam ikka.

BTW see made in estonia peaks ka turvavöödel peal olema. Meil mõlemil autol on olemas see kiri.

[maan]

Mõistlik jutt. See, mida see db mõõtja näitab, pole minu arust oluline. Eks need vanemad autod kõik sinna ühte auku on, me ei räägi siinkohal S-klassist või Lexus LS-ist. Ilmselt ka A8.

Kuuti ja sedaani ei saagi jah väga 1:1 võrrelda müra kohalt

Räägin omast kogemusest, ma kuulen halvemini teatud kõrgemaid sagedusi, samas mõni tuttav kuuleb jälle madalamid halvemini.....Mul on näiteks makil autos kõrgsagedus põhjas, minu jaoks hea, inimene, kes autosse istub, ütleb selle kohta, et mis sul piniseb siin

Ma ise ka tegelikult liigseid kõrgeid ei kannata Helisüsteem on Volvol mu arvates päris hästi tehtud ning SD kaardilt muusikat kuulates on lemmikuks mu kõrvadele Dolby surround. Proovitud erinevaid tämbreid makil ka sättida, kuid Rootsi insenerid on teinud selle just nii, et kõik nupud keskmises asendis tundub kõrvale kõige meeldivam.

DB-de juurde tagasi tulles, siis ise ootan kõige paremat tulemust ja tuntavat vahe kõikide uste üle tegemisest, mitte just vaiksemaks autot, vaid muusika mängimist paremaks ja täpsemaks. Autot valides oli üheks oluliseks määrajaks just HU-803, kuna muusikat meeldib palju kuulata. Ustes olevad bassikad aga annavad päris head matsu välja ja juba mõnda aega kuulen, kuidas bassiga 14 aastased (teismelised ) ukseplekk ja polster kaasa elavad rütmile

Krt ma kartsin, et neid turvavöö stoppereid ei saa eraldi, meil xc70'l ka kadunud üks. Seni on plokkneet asja ära ajanud, kuid no originaal oleks ka ilusam ikka.

Arvatavasti on mingeid aftermarket piirajaid ka ikka saadaval kuskil, aga ma tahtsin miski pärast originaali sel korral. 8€ sellise kärbsepoja suuruse jupi eest Aga ei ole oluline, kui tilluke see asi on, vaid mis on tema eesmärk
Ps: kui kellelgi hüppab ka see jupp ära ja isase poole leiab üles, siis leidsin eelmise piiraja emase poole üles ning annaks lihtsa aitähh eest ära.

[paikas]

Mul tõmbas turvavöö sellest stopperi kohast üle ka veel peale selle ja paar tundi nägime vaeva, et turvavööd käima saada. Sellel nii thtis eesmärk, et see 8€ silma kinni pigistades isegi põhjendab ennast ära.

[maan]

Kolmapäeval käis masin Volremis hoolduses, ls 371782km. Nagu ikka läks vahetusse õli koos filtriga ning mootori õhufilter, samuti vahetati salongi õhufilter. Viimast peab hakkama ka vist iga 12000 km tagant vahetama, kuna sodi oli liiga palju filtri ribide vahel. Ära sõites oli jälle tunne, et väike kw lisa tuli sealt Arve lõpus on ilusti nimekiri tähelepanu vajavatest asjadest:

Tagareduktor niiske
Nurkreduktor niiske
Õlijahuti tihend lekib kergelt
Parema esimese veovõlli sisemine ots ajab määret välja
Esimeste veovõllide sisemised otsad lõtkuga
Parema esimese veovõlli tugilaager kõriseb
Esimeste õõtsade tagumised puksid osaliselt katki
Ülemine mootoripadi kulunud
Vaakumpump vigane (rõhk maks 0,3 bar)

Minu nägemus asjadest:
Tagareduktoril lekib ülevalt poolt liitekohast ja kiiret pole sellega, kuna tühjaks ei jookse selle lekkega
Nurkreduktoril ka vana asi juba, kus ise reduktorit taastades ja kokku pannes sai tagumine simmer liiga sisse surutud. Õlitase oli normis.
Õlijahuti tihendi leke pole 3-e kuuga hullemaks muutunud, seega stabiilne.
Paremal veovõllil lõtk juba ammu ja võlli laager on kunagi juba vahetatud, kuid hetkel asjal enam mõtet pole, kuna ka liigend suure loksuga. Lähevad need ka vahetusse varsti. Kui auto ostsin pea 5 aastat tagasi, siis ei olnud saada B-osa veovõlli, nüüd on neid juba mitmete erinevate tootjate omasid. Volremi sõnul toodab originaali tootja (GKN oli äkki) ka LOBRO ja SPIDAN nimelisele. Kellelgi äkki kogemust asjaga?
Õõtsapuksid juba mõnda aega plaanis vahetada, sai isegi sõbra töö juures lastud kokku keevitada pukside pressimiseks raam paar kuud tagasi.
Ülemine mootoripadi on hetkel nimekirja lõpus.
Vaakumpump on esikohal asjadest (korralik juba olemas). Vaakumpump oluline siis tühikäigul vaakumiga mootoripatjadele, turbole ning ka piduritele. Mootori vibratsiooni hakkas juba paar nädalat tagasi tühikäigul varasemast rohkem salongi kanduma. Piduritele veel pole avaldunud ning need toimetavad eeskujulikult. Ka umbes 2 nädalat on tunda, kuidas masin on kohalt startides varasemast uimasem/jõuetum, kui aga tuurid üles võtab mootor, siis tõmbab vägevalt. Selle paigalt stardi poole pealt on ka ilmselt vaakumpump süüdi, kuna turbo tahab väidetavalt 0,6 bari korraliku jõudluse saavutamiseks.

Kuna kliimapump rakendub tugeva plõksuga, lasin üle mõõta lehtkaliibriga kliimapumba siduri vahe, tulemus 0,8mm. Normaalne oli äkki 0,5mm. Foorumist ka tuttav teema. Külma teeb õnneks veel väga hästi.

[maan]

Vaakumpump sai täna vahetatud. Enne oli siis tühikäigul 0,3 bari, nüüd on 0,9 bari. Mu enda vaakumkell on ilma vedelikuta ning kui täna enne tegema hakkamist testisin pumpa, siis osuti hüppas 0,1 ja 0,5 vahemikus, uus pump on stabiilselt 0,9 peal. Ja nagu arvata võis, siis see pump oligi süüdlane uimases kohalt minekus, nüüd tõmbab lausa uskumatult Gaasi vajutades on minek ikka üpris kohene, õrna turbo läägi on ikka tunda, kuid nüüd asi selline sekundi murdosa. Vaakumpumpa minev kummist põlveke oli ka praoga ja sai umbes 1 cm lühemaks tehtud ning nipukaga kohale fikseeritud. Tühikäigul ei ole ka enam mootori vibratsiooni ning kliimapumba rakendumist selliselt tunda salongi. Vasakul siis vana pump ja kõrval uus:



Pumpadel Volvo varuosa kood erinev natuke ja loogika järgi peaks siis külge läinud pump olema uuem. Sellise korpusega pumpasid paigaldati kuni 2009 või 2010 mootoritele.

Kliimapumba siduri seibindus oli ka täna algselt plaanis, kuid tegin hoopis ammu plaanis olnud EGR klapi puhastustöö ära, kuna selle jaoks on vaja ära võtta vaakumpump ning tänane sobis ideaalselt selleks. Maha käis siis EGR kuuler koos klapiga. Mõningat kinni jäänud tahma sealt ikka välja sai puhutud. Jahutusvedelik sai radika alt punnist välja lastud 5L ning uuritud sai ka peale roolilati tööd ilmnenud salongiradikasse minevate põlvede leket. Sinna kataloogi järgi tihendit ei ole saada ning esinduses käivad sellisel juhul vahetusse voolikud tervenisti. Sees aga sellel miski tihend on ikka ja ilmselt peab sinna midagi sobivat leidma asemele. Hetkel läksid tihendava serva vahele järgi jäänud käigukasti cooleri vooliku O-rõngad. Kiiruga unustasin aga mõõdud sealt võtta

Ülemine mootoripadi sai hoopis huviobjektiks aretustele



Padja ette otsa siis keeratud 2 tiiru pehmemat voolikut, kuna voolikus olev avaus võiks olla mu arust vibratsiooni leevendav oma vetrumisomaduse poolest. Mingis pöörete vahemikus kiirendamisel on aga uus õrn vibra. Peab vist mõlemas otsas tegema ainult ühe tiiru. Proovida seal erinevaid lahendusi on väga lihtne ja kui lõpuks ikka rahule ei jää, läheb uus padi külge

[martinjev]

Kas õlikorgi all podises vana pumbaga? ja kas uue pumbaga podin vähenes? Mul omal nimelt podiseb ja ei aita mingi vooliku lahtiühendamine ega sulgemine. Kahtlustan samuti et pump lihtsalt kulunud

[maan]

Pole töötava mootoriga õlikorki ära võtnud
Pumpa saab vaakummeetriga kõige lihtsamini testida.

[diselmotoor]

Vaakumpumba vahetus ju sisuliselt "poldid lahti, vana ära uus asemele poldid kinni" tüüpi vahetus? Ega seal ju mingit pommiteadust pole?

Mul sama jama, uued padjad said just pandud (lemf.) ja vibratsioon ikka korralik keres sees + turbo tuleb jube uimaselt järgi (põhjagaasiga kohalt minnes võtab ikka päris korralikult aega kuni järsku lajatab). Kahtlustan, et sama jama mis sul - vaakumpump väsinud. Peab kontrollima vaakummeetriga järgi enne muidugi, uus jupp nii soodne pole, et ehku peale vahetada..

[maan]

Vaakumpumba vahetus ju sisuliselt "poldid lahti, vana ära uus asemele poldid kinni" tüüpi vahetus? Ega seal ju mingit pommiteadust pole?

Mul sama jama, uued padjad said just pandud (lemf.) ja vibratsioon ikka korralik keres sees + turbo tuleb jube uimaselt järgi (põhjagaasiga kohalt minnes võtab ikka päris korralikult aega kuni järsku lajatab). Kahtlustan, et sama jama mis sul - vaakumpump väsinud. Peab kontrollima vaakummeetriga järgi enne muidugi, uus jupp nii soodne pole, et ehku peale vahetada..

Suhteliselt jah, et paar asja eest ära ja siis lihtsalt vahetada. Ma ise alati enne igat sellist tööd, mida pole enne Volvo kallal teinud, loen läbi VIDA juhendi ning üldjuhul läheb see ka pilvedraivi, et saaks vajadusel telefoniga ligi. Selline juhend siis:



Volrem mainis selle pumba vahetuse vajadust juba mõnda aega tagasi ning viimasel külastusel sain jälle kiidusõnu, et nii kehva pumpa pole ta näinud

[diselmotoor]

tänud õpetuse eest!

[maan]

Ülemise mootoripadja aretusega ei viitsinud ikka mässata ja läks uus Lemfö mõni päev hiljem asemele. Kahjuks ei saanud oodatud tulemust.

Laupäeval sai siis lõpuks ettevõetud esisilla pukside vahetus. Vahetusse läksid õõtsade ja alusraami puksid ning võib öelda, et esisillas nüüd kogu puksimajandus vahetatud Õõtsade tagumised puksid originaalid Skandixist (XC70-nele kahjuks Lemfö omasid pole olemas), esimesed puksid Meyle HD ning alusraami omad Febi. Loomulikult tahtsin selle jaoks ära võtta alusraami tervenisti nii, et sinna külge jäid õõtsad ning stabika varras. Paar pilti mingist hetkest, kui meenus asja salvestada



Uued puksid õõtsal küljes:



Ja hängiv mootor:



Kuigi sild veel reguleerimata ja rool veidi viltu, oli peale 5 min sõitu juba aru saada, et läks kõik asja ette. Millalgi mõtlesin ka nendele alusraami pukside plastikust täidetele, aga nii targem kui ka Skandix leht ütleb, et ei soovitata diislile.
Alusraami pukse annab VIDA mu masinale 3 erinevat: 2 esimest on samad ja tagumised erinevad mõlemad ning neist vasak poolne veel ovaalse avaga. Skandix ja FCP lehel kirjas, et viimane muudeti Volvo enda poolt millalgi ära ning diislile lähevad tagumised mõlemad need, mis algselt oli tagumine parem puks. Saigi nii asjad tellitud ja sobib ka paika. Selle ovaalse kohta sai ka uuritud veidi ja pidi olema selle jaoks, kui äkki mingil juhul ei pruugi poldid paika istuda raamil.

Kuna alusraam oli maas, sai ka stabika puksid üle vaadatud - olid väga heas seisukorras veel ning sellest olenemata sai viimasel korral panemata jäänud klambri alumine pool omale kohale. Kahjuks või õnneks on käigukasti padjal tagumine ots täitsa läbi (õnneks juhul, kui see ongi vibra põhjustaja).

Töö sai tehtud sõprade soojas metallitöökojas Pukside pressimiseks sai seal millalgi keevitatud ka raam selle jaoks ning ostetud ka 20T hüdrotungraud. Alusraam sai pukside sisse pressimiseks tõstetud telfriga mugavale kõrgusele.

Ühel päeval nägin maki ekraanil miskit maavälist sõnumit (video Google Drive lingil, ei oska seda siia sisestada Youtube moodi).

https://drive.google.com/open?id=0BwPsz ... 2N2U09CQjA

Juba paar nädalat pole seda näinud ning ka tol korral juhtus see peale paari kiiret ON/OFF-i maki nupuga.

Autos meeldib mulle ka palju suitsetada ning ammu mõelnud nendele tuulesuunajatele vihmase ilma jms sellise jaoks. Nädal tagasi sai siis ka Heko omad installitud. Positiivne on see, et suitsu on tõesti parem teha nii linna kui ka maantee kiirusel ja ka asjade sobimine auto välimusega pigem meeldib, negatiivne aga välise müra sissetulemine kinnise aknaga ning P2 kere vastik A-piilari pime nurk on nüüd veel pimedam Välise müra põhjus ilmselt selles, et nüüd toetab klaasi välimine serv vastu plastist tuulesuunajat, enne aga vastu välimist kummitihendit. Pimeda nurgaga olen enam vähem juba harjunud ja kui plaanin nad ikka jätta peale mõningast kasutamist, tuleb tihendusega midagi ette võtta. Tuleb nendestki pilt või kaks, kui järgmine uuendus külge saab

[maan]

Kaua otsitud Cassiopeia veljed sain siis lõpuks ikka siit maalt augusti kuus. Lapimaalt soovitud velgedega vedas nii hästi, et kasutaja Ermik oli tööl samas asulas, kahjuks aga laplane ütles, et veljed müüdud jne. Vist iga päev vähemalt korra hoidsin kohalikel portaalidel silma peal ja hakkas juba ära tüütama Ligi nädal juba oli koll ees ja ei otsinud ka enam, ühel hommikul enne tööle minekut aga lõin Auto24-ja lahti ning pool 10 hommikul sai helistatud ja tahtsin kohe järgi sõita 140km kaugusele. Müüja oli aga välismaal ja leppisime järgnevaks päevaks ehk siis reedeks kokku. Hind oli kuulutuses 300€, telefoni teel sain 250€ peale ning reedel olid need siis autol kongis. Müüja ütles veel koha peal, et keegi oli tund aega peale mind Tartust helistanud ning tahtis ka kohe ära võtta

Kui veljed käes olid, jäid nad aga seisma minu süül umbes 2-ks kuuks. Tahtsin enne ära vahetada kõik puksid esisillas ning velgedega oli ka planeeritud töötlemine. Kuigi algul tahtsin ise ära õppida lihvimise ja poleerimise, sai lõpuks ikka sõpra palutud, kel metalli lihvimise ja poleerimisega juba aastate pikkune kogemus. Tal kulus ca 4h kõik 4 velge. Paar pilti siis lihvimise ja poleerimise käigust:





Kahel veljel olid ka äärekivi kahjud ning neid lihviti hoolsamalt. Kuna tahtsin ka originaalis oleva tumeda värvi säilitada, ei saanud värvitud pinna ääres olevaid kriimusid täis keevitada.
Ja velgede pesu enne pulbrisse minekut:



Velgesid tahtsin kohe algul juba selliseid tumehallikaid, mis ka VT-ga tundusid kõige paremini alla sobivat. Plaan oli siis ära poleerida alumiinium ning pulberlakk õrna tumeda tooniga peale. Sellist lakki aga polnud ning valida oli smoke matt ja must läikiv lakk. Läks viimane peale. Pulberlakist ei oodanudki poleeritud pinna ulmesära läbipaistvust ning mu arvates ei sobiks ka mu masinale liialt läikivad veljed (metsaauto ikka ju ). Mõte oli pigem selline, et pollitud aluspind kumab õrnalt ja teistmoodi läbi lakist, jättes huvitava varjundi vms. Täpselt seda valmis veljelt ka sain Pimedas moblapilt:



Homme üritan valges velgede lõpptulemuse salvestada.
Kuna kasutatud korralikud rehvid (ca 6mm jääkmustriga) turul jälle lakke hinnatud, siis rehvid läksid uued Sailon Ice Blazer WST1 hinnaga 76,70€/tk. Lamellrehv, kus naelaaugud sees Tean tean neid jutte Hiina odavatest rehvidest, aga netis sirvides leidsin palju positiivset tagasiside ja otsustasin ka ise julgelt proovida Keda huvitab, võib lugeda http://www.wheels.ca/car-reviews/review ... azer-wsl2/ ja http://www.tyrereviews.co.uk/Tyre/Sailu ... R-WST1.htm Kui juba 80% neid uuesti ostaks, siis võin minagi julgelt proovida. Eks aeg näitab, kuidas nad -20 kraadi juures ennast õigustavad. Peale 40 minutilist ringisõitmist 0 kraadiga, on rehvid vist ikka üpris head. Samuti on hiinakad tuntavalt vaiksemad all olnud ca 2-3mm jäägiga Bridgestone suvekatest.
Tahtsin kindlasti ära proovida 235/55 R17 mõõdu (tehasest 215/65 R16) ning valikus oli ka 215/60 R17. 235-e kasuks aitas kindlamalt otsustada Paikase väide, et tal XC70-nel selline talvemõõt
Ilmus ka 2 negatiivset asja: rehvipaigaldaja ütles, et 2 velge kõverad, 1 neist tahtis tasakaaluks 100g ja 75g ning raskused üksteise peale kleebitud. Kuni 80 kmh sõites ei märganud täna mingit vahe veel. Velgede müüja ütles, et veljed pingis kontrollitud (pink oli samas kõrval) ja pakkus, et keerutab kõik läbi. Mul oli aga jube kiire jälle ning sai minema sõidetud velgedega. Rehvi paigaldaja ütles, et võivad olla tsentrist veidi väljas ning parandatakse ka koos veljel oleva rehviga. 2-ne paha asi ilmus ise uusi velgi alla pannes, ehk siis on roolimise süsteemis lõtk ja ka kerge metalne kolks. Rooliotsad on korras ning roolivardad on viimasel latitaastamisel pandud uued Lemföd. Vahel sõiteski tundnud, et rool otse sõites on väike tühi kohake rooli reageerimisel ning see pani ka suvekaga kiskuma rööpas teel. Arvatavasti siis hammaslati ja roolikarbi hambuvus sel korral, kus viimati ka välja veninud kohti oli näha. Peatselt ka uurima, mis tekitab seda, enne kui miskit vahetama torman. Positiivne on aga, et uute rehvidega ei kisu üldse nagu Käisin ka Kadaka Selveri ja Auotmaailma vahelisl lõigul proovimas, kus enne rool tujutses ja kõik on nüüd nagu hoopis teine.
Algul oli rool ka väga kerge ning tundus rehvidele lastud veidi suurem rõhk. Hiljem sõites tundus ka veidi jäigem olevat rehv. Sai käidud Statis rehve pumpamas siis 2,4bar pealt 2,2bar peale ja täitsa hea sai lõpuks