Volvo Club Eesti

Ei viitsi mitut teemat hallata, tõin kõik Volvod nüüd ühte teemasse kokku. Mitte, et neid niiväga presenteerida oleks vaja, aga kompromissautode ajastul lihtsalt näitan, et kõik vanakooliautod polegi veel kiiadeks ümbersulatatud ja osalevad igapäevaselt liikluses edasi.

Sissejuhatuseks: varasematest Volvodest siin ei kirjuta, aga eelmine 945, mis pikemaks ajaks kätte jäi, oli 2007. jaanuaris ostes sõitnud 360tkm, müües 2017 aastal oli ls 664tkm. Naise auto peamiselt, sellepärast ka nii väike aastane läbisõit. Kui õlisid-filtreid-piduriklotse ei arvesta, siis remondikulu (mitu korda esiklaas, tagumised supportid jms) jäi 1000e piirimaile. Suurim isiklik ideoloogiline lollus oli see, kui ühe avarii tagajärjel vigastada saanud sharniiri kummikatte tõttu lasin vigase sharniiri asemel vahetada mõlemad (ca 500tkm peal, korduvalt suudeti sellele autole külje pealt sisse sõita). 2017 kevadest on Soome numbrid küljes ja uus omanik on autoga rahul. Kui need sharniirid välja arvata, siis sildade puksimajandus on tänaseni täpselt see, mis sinna kunagi tehases alla pandi. Ega nad ilusad enam pole, aga ei loksu kah. All ka paar illustreerivat pilti, millist rasket elu see masin meie käes elas.



Vahepeal sai seda ka natuke ringi ehitatud, kui tundus vajalik tõestada, et Volvoga saab sõita samas kohas kus Jeebigagi. Pildil on all 15" 235/75, taga oli enamvähem, aga ees tuli rööbe väga valeks ajada, et alla ära mahuks. Eksperiment sai edukalt läbitud, kuid ega nende AT rehvidega asfaldil hea sõita ei ole. Kuna autole jäi alla kõrgendatud vedrustus, kasutab ka uus omanik seal suuremat rehvimõõtu, aga mitte nii jõhkraid maastikurehve.



2010 tõin omale Rootsist jälle 360tkm läbisõiduga ja seekord käest lastud 850TDI universaali. Kõigepealt Tallinna ARKi sabas seistes lendas hammasrihm, õnneks see lühike pumba oma, nii et mootor ise jäi terveks. Käest lastud auto tähendas seda, et enamvähem mitte midagi seal küljes ei töötanud, nii kojamehed kui piduriklotsid lõpuni kulunud, pidurikettad kõverad, rattalaagrid lausa karjusid jne. Aga autol tundus potentsiaali olevat, hind 3x odavam kui tollal odavaim roim Eestis. Bronec kulutas pool päeva ja kõik sai korda. Mul olnud peamiselt pikkade maanteesõitude autoks (käisin igakuiselt komandeeringutes, igakuine läbisõit kusagil 8000km kandis), kütust ainult nuusutab (maanteel u 4.6L/100km püsikaga lastes), nivomaadid ajavad kohati närvi, aga tarbeauto juures elab need ebamugavused üle, konditsioneeri pole viitsinud kah rohkem täita, kuna autol on katuseluuk. Auto sõidab peres tänaseni, millaski 420tkm juures andis hodokas otsad ja tegelikku läbisõitu enam ei tea.



Siin aastaid tagasi helistas mulle kohalik kirikuõpetaja ja küsis, et kas ma Volvode omanikuna äkki tean kedagi, kellel oleks vaja vana 1992 aasta Volvo 944, mis tal peresse uuena ostetud, ainsamagi defekti/roostetäpita ja läbisõit 124tkm. Ma teadsin kohe peret, kellel täpselt selline puudu on . Täna käisin jälle ülevaatusel, sisuliselt vormistamise küsimus nagu varemgi.



Tänavu tõin omale uue 945, seekord 7-kohalise, tagasillas LSD ja pneumovedrustusega (pildilt paistavad kompressori nupud DVD mängija all). Ikka jälle põhjamaalt ja otse omanikult, roostet pole ja sõita on hea nagu Volvod ikka. Piltide kvaliteeti on ühtlustatud mustvalgeks tegemisega, telefon pole ikka fotoaparaat

Nagu eilne proovisõit näitas, siis kui juba hoog sees on kannatab sellise autoga sõita küll, ma ausalt-öeldes ei oodanud, et nii lärmaka keskküttekatlaga on võimalik auto kiiresti liikuma panna

Nojah, aga ega selle liikumisega need head asjad selle auto juures ka piirduvad. Muus osas on 850 selline tüüpiline keskpärase kvaliteediga käkk, mille ostmiseks peale hinnalipiku ja kütusekulu eriti rohkem põhjuseid välja mõelda ei oska. Esiveolise kohta pole tegelikult juhitavus kah just kõige hullem

Kuidas praegusel ajal svenssonitelt autoost käib?
M6lemad passipooled ja ostuleping taskusse ning punuma?
Kysin, kuna plaanin ka siit midagi omale vaadata, kuid eelnevad kogemused on ainult transiitnumbritega.

Nii käibki, tema annab paberid ja annad need ARKis ära. Esmalt tuleb muidugi müüjat veenda, et sa pole autoärikas, ei hakka talle kunnimaa numbritega kiiruskaamerate trahve koguma ja päriselt kah mõtled ikka ARKi selle autoga minna.

Neid tagumisi nivoo amorte ei tasu karta. Kui kunagi (loodame, et millalgi kauges tulevikus kui Sa auto juba järgmisele omanikule oled müünud) peaks need otsad andma siis saab need asendada tavaliste amortidega. Lisaks vaja veel amordi patju ja tavalisi taga vedrusid. Kõik see kokku tuleb palju soodsam kui uued nivomatid.
Hammasrihm pildil on ikka tase!
Homme kui enda pillil hakkan mootorit vahetama viskan ka uued rihmad peale. Vana peal need vaid 30K sõitnud aga kui juba siis juba...

Edu ehitamisel!

Ega ma neid nivomaate ei kardagi. Lihtsalt meeldiks, kui neid ei oleks ja oleks Volvo nime vääriline normaalne, soovitavalt veel tugevdatud vedrustus (nagu mu hallil 945-l)

No mis hala see on jälle Nivomat´ide aadressil

Esiveoline ongi ju asfaldiauto ja sellest on palju abi, kui koormaga tagaots alla ei vaju, saad selle jõunatukese ikka maha kuidagi

Ma arvan, et kui oled korra kolm paksu tagaistmele toppinud ja nende 9 kohvrit ja koera pagasnikusse ning mõnda aega nii ringi sõitnud, siis saad aru miks ma kategooriliselt keeldun Nivomat´idest loobumisest. Lisaks nivookontrollile annavad need vedrustusele pika käigu ja pehmuse mida ükski teine sarnast kandevõimet eviv vedrustus ei paku.

krss kirjutas:Oskab keegi öelda, mis oleks maksimaalne kõrgusindeks rehvidel, mis 15" tolli velgedel seal all veel ringi mahuks käima?

195/65 käis minu omal juba tagurdamisel kergelt logarisse kui rattad täesti välja keerata, samas mitte nii palju, et häirima hakkaks.

Nivomaatide osas on hala täiesti põhjendatud. Hoovist välja sõites käib põhi vastu roobaste vahelist kõrget osa, kuna nivomaadid pole veel jõudnud auto tagumikku ülesse tõsta. Aga selle vastu leiab rohtu, hüppad kümmekond korda tagastangel ja kerkib saba kenasti ülesse, igahommikune rituaal paraku. Kord oskasin aga parkida enda arvates täiesti normaalsesse kohta, aga hommikul avastasin, et tagasild istub kenasti kännu otsas ja stangel hüppamisest pole kasu, kui vedrustatud mass on maaga ühendatud. Tund aega sai jälle meeldivalt sisustatud ja riided ära määritud, et põhja all midagi ära ei lõhuks. Normaalse auto puhul ei peaks selliste asjade peale mõtlema...

3 paksu ja 9 kohvrit on hea näide, sellega saabki auto hakkama. Neljanda paksuga, kes neil kolmel süles tahab istuda, need nivomaadid enam hakkama ei saa, sest need suudavad kergitada ahtrit ainult tehase poolt ettenähtud (olematu) kandevõime ulatuses. Selline koorem katusel, mille mu 945 ilma erilise nurinata välja kannatab, surub 855 saba lootusetult vastu maad ja niimoodi vastu maad tuleb siis sellega ka koduni jõuda. Õnneks on normaalse vedrustusega Volvo kõrval olemas ja ükski töö sellepärast tegemata ei jää, kuid mingit kiidulaulu neile nivomaatidele minult tulemas pole.

Muutsin teema pealkirja ja kirjutasin esimese postituse täiesti ümber. Ühtlasi tänan adminni, kes vahepealt mittevajalikud/tühjad postitused ära kustutas.

Vanade Volvode puhul siis jälle see iga-aastane update, et üv vormistamine ning lõbus elu jätkub. Neist 944 sõidab nn pühapäeviti, 945 talvel igapäevaselt ja suviti vaid koormaga (kärus või katusel või inimesi täispakituna) ning 855 paar-kolm sõitu iga nädala kohta. Detailidesse, mis sisaldaks vaid õlivahetusi ja kojameheharjade vahetuse stiilis infot, pole vast mõtet laskuda. Ainus lisaliigutus 945 puhul siiani on veidi soliidsemas mõõdus (225 laiad) tagarattad, nüüd on pneumoga vedrustus kõige kõrgemasse asendisse lastes kliirens võrreldav umbes seal kõrval seisva Terranoga. Vahetatud mootori temp.andur ning koos uue siduriga läks alla ka korralikumate hoovastiku puksidega käigukast.



Õnnestus käia külas ka Soomes seal, kuhu teema alguses olevatel piltidel 945 läks. Elab seal veel lõbusamat elu kui varasemalt minu käes, tegeletud nii sisse- kui väljalaskega ning see on tunda ka tagumikudünoga. Pooleteise aasta ainsateks remontideks on esimeste pidurisupportite kelkude määrmine ja tagaluugiamordid on vahetatud, sest minu 4-luugiamordi süsteemi kõik komponendid andsid alla esimese karmi külmaga, kuna Eestis pole ju kunagi nii külm
Nagu piltideltki näha, siis alumiiniumist tagaluuk kipub oksüdeeruma ning värvitükid pudenevad sealt aegajalt maha, muus osas välimuselt päris kena, kuna soola see auto oma elus vist rohkem kunagi ei näe, põhjamaade eelised...

Volvod ikka lagunevad pidevalt neile omases tempos. Lühikokkuvõte möödunud aastast.
944 tuli parandada ühte rehvi.
945 vahetatud kütusevoolik ja sidur koos kastiga (tegi häält juba ostes, Xadoga sai vaikseks, aga natuke liiga odavad asjad, et ennetuslikus mõttes see töö tegemata jätta). Kuna praktika näitas, et pneumovedrustust on kasutatud siiani ainult kõige kõrgemas asendis, tundus kõige mõistlikum asendada see tavavedrustusega (st tavaamordid ja pikad-jäigad vedrud). Pneumo süsteem töötas suvel hästi, aga külmaga lasi kusagilt nii palju õhku läbi, et vähemalt kuus korra pidi ikka saba autol kergitama hakkama, nüüd on püsivalt kõrge.
855-l vahetatud üks rooliots+kokkujooksu regull.
960-l on projekt, mis alles hakkab valmis saama.
See eelmine 945 elas uue omaniku käes üle "eurokraavi" . Auto sai uued tuled ja käigukastipadja ning tiival on nüüd väike mõlgike, õnneks ei löönud patjasidki lahti ning selle masina seiklusrikas elu jätkub.

Ka sel aastal ei näita Volvod paremat vastupidavust:
944 - jälle üks rehv oli naela leidnud, lisakuluna veel kojameheharjad
945 - kojameheharjad
855 - üks pidurivoolik osutus takistuseks üv läbimisel, katuseluuk käib raskelt katuse sisse, hakkab vist kinni jääma.
960 - rooste likvideeritud, tehniliselt korda tehtud, sh ka palju pisiasju (vales faasis ühendatud kõlarid õigesti ühendatud, kõik kesklukud tööle pandud jne).

Vana ära müüdud 945 sõidab kah pidevalt, aga seal tekkis probleem süüteluku põhjaga, mis võttis endaga kaasa ka starteri (jäi peale) . Hea, et hammasvööle viga ei teinud. Kuna kandilistest autodest on pilte piisavalt, panengi pildi hoopis emotsioonist. St auto pole porine mitte põllurallist, vaid sellega käiakse mõnikord kalal kohtades, kuhu raskemate masinatega asja pole. Haug on 7,5kg.

Viimane pilt on ajaloo hämarustesse lahkunud. Pane uuesti, tahaks sellist purakat näha!