Noh, see masin ikka müümata:)
Kuna sel talvel oli selg kange ja garaage uks eriti sügava lumehange taga, pidin kasutama professionaalset garaaži. Kõigi tööde kokkuvõttes saan kohe ära öelda, et avastasin, et olin sõitnud +T päevast saati murdosalise võimsusega. Rihma asja juba mainisin. Rihma uurides ja ebatavalise vile tagaotsimisel vahetasime gene ja roolivõimu puksid polyde vastu välja. Senini paistis silmaga vaadates, et vanad puksid pole hullud midagi aga kui need ikka välja sai, siis näiteks roolivõimu omad olid nii kõverad, et pikal poldil, mis nende sees jooksis, oli zorro sisse väänatud. Igatahes sai auto pärast rihmasahinate kaotamist vaikseks.
Seejärel said tehtud kõige lihtsam, ehk wastgate varda eelpingutmine. Etterutates võin öelda, et praguseks on see 9 täispööret.
Orikas CBV kolakas püüdis järgmisena pilku. Ma pole Ristole rääkinudki aga tollest vidinast saab väga efektse BOVi, kui alumine toru kinni panna. (sellepärast pole rääkinud, et efektsema heliga kui tal
)
Nii hakkab õhk temast väga-väga efektse visinaga väljuma ja mina veel avastasin osa hobustest, mis olid kappama läinud. Ehk et ta oli katki kuskilt altosast.
Kuna selline tulemus lisab ikkagi negatiivselt varjundit sõnale p0rno, siis praeguseks on seal ikkagi Boschi CBV 110 koodiga, ehk üks tugevamaid. Hääl on minimaalne, kuid tühikäik on olemas ja auto ei sure välja pärast seda, kui buusti ülessaanuna tühikäigule minna
Pärast paari päeva sellise seadistuse nautimist hakkas auto kohutavalt vingu ajama. Segu oli rikas, küünlad tahmasid, linnas tagasõitjad hoidsid seadusekohast pikivahet ja kütusekulu oli 16/100. Esimene asi oli selge: rõhupump pinises vaevaliselt ja seega etteandepump surnd. Selle vahetamise peale läks esimene päikseline ja soe laupäev. Nüüdeks meenutan ikka hea tundega seda bensiinilõhna (ma ei tea kas tõesti auras nii palju ära või väänasin ujukivarrast, kuid mingi 2-4L oli lõpuks näidik kukkunud, kui päeva lõpetasime). Enamuse sellest ajast moodustas paakikukkunud (ja kaks korda) ujukimuna väljaõngitsemine. Pange kõrvataha, et autovivas on nüüd spetstööriist olemas selleks.
Paagipump vahetatud, jätkus tagasõitjate mürgitamine ikkagi. Lambatuli hõõgus kurjakuulutavalt. Võtsimegi lambda ette. Enne testriga vaatasime, et kuidagi uimane on ka see tegelane. Väljakeeratud lambdast sai Alexander omale kõristi teha, sest seal sees oli midagi totaalselt lahti. Uue sondi müümisel näitas Supp oma filigraanset oskust häid hindasid teha, kui tuli välja, et see õige koodiga lambda "muidu maksab 200% rohkem" aga suure kombinaatorina tegi mulle 49%
Mina olen õnnelik.
Tahmamine aga jätkus. Kui lugeda FAQ, siis on seal igast imevigasid lombitagustel kaaskannatajatel olnud. Paljusid asju tahaks talupojamõistusega välistada (no kesse usub, et tema auto töötamisprobleemis halbadest massidest või vanadest küünlajuhtmetest eksole) aga nii võtsimegi ette järgmise liigmadala bena rõhu põhjustaja, et rõhuregulaatori. Juba vana lahti keerates oli bingo tunne, kuna tagasivoolu vollast tuli vaid ammust bensiinilõhna. See oli kuiv.
Ja nüüd on mul 0.7BARise rõhuga ja väga hästi töötav telliskivi.
