Ja äkki keegi teab kedagi, kes värvitöödega tegeleb ja normaalse hinnaga![/quote]
----------------------------------------------------------------------------------------
Milline see normaalne hind siis peaks olema?
Ise olen värvimistöödega tegelenud varsti 20 aastat. Tavaliselt on hind sõltuvuses eelkõige kvaliteediga, materjalide maksumusega.
Muidugi tehakse ka suure raha eest parajat ....... Paljud (nn. tegijad) ei teagi mitu operatsiooni tuleks ennem teha, et värv peale kanda.
Kui sa soovid odavat tööd, siis on see lahendatav kolme eeltöövõttega: pahteldamine (rooste käiamine lõikekettaga
eelnevalt), pritspahtliga pahteldatud pinna katmine ja värvimine. Nn. isakesed, kes ei viitsi eriti lihvida lahendavad selle probleemi pritspahtlit lastes ära hästi nutikalt: nimelt viimane pritsukiht lastakse üle hästi vedelega, siis on vähem tarvis lihvida( loe pole tarvis). Kindlasti valitakse liivapaber 240 ja järgmine 600.
...ja töö on valmis hästi kiiresti ning peamine ka klient on ESIALGU rahul, sest küsiti ju vähem raha.
Hiljem hakkab aga kiunumine peale, kes oskavad muidugi ka vaadata ning taipavad asja. Jutt on järelkuivamisest jne.
Kui sa oled huvitatud, kuidas protsess käib, loe läbi järgnev...
48 eeltöö tundi ja 2 tundi värvimist + juhend auto värvimiseks
Jutul oli ikka mõte.Kui keegi tundis ennast solvatuna , siis vabandust aga nn. juhendis esineb tehnilisi vigu ja kui keegi hakkab selle järgi tegema kannatab tulemus või jubib lihtsalt mõtetult.Nagu ma aru sain värviti tavalise autoalküüdiga (tegemist ei olnud metallik ega pärlaga).Tahan juhtida tähelepanu liivapaberite numbritele. Esiteks:tavalise värvi puhul toimub viimane lihv märg 800.Kui lihvite näiteks 1200 on efekt sama nagu poleks pinda üldse karestanud-liiga sile alküüd ei haaku ,hiljem värv koordub.Teiseks on olemas veel teisi liivapabereid numbritega 60-2000.Eelpool tooduna mindi 500kuiv üle 500märg ning kohe 1000.Kogemus on näidanud ,nii suure vahega üleminekul tekkib kaks probleemi:kas tuleb rõvedalt palju nühkida , et saavutada head tulemust või jäävad kriimud ikkagi alles.Niinimetatud odavates (ei pea silmas hinda vaid tahtmatust head tööd teha) kohtades tegutsetakse selliselt. Kriimude peitmiseks uhatakse paksemalt värvi peale aga see annab vaid lühiajalise tulemuse, toimub järelkuivamine ning paari kuu möödudes on kriimud platsis.Tahan juhtida veel tähelepanu tööde algusfaasile .Auto pestakse veega ,tehakse silikonpesu pigieemaldus,matistatakse need pinnad ,mida hiljem soovitakse värvida ,kleebitakse klaasid kinni (kui ei demonteerita) ja alles siis minnakse kettaga kallale.Parema tulemuse muidugi saab liivapritsiga, oleneb ka roostekraatrite sügavusest.Jäi silma ka tihendite kinnikleepimine.Mina soovitaksin tihendiga variandi puhul ajada tihendite alla juhet (ei värvi tihendi servakesi ära).Käsnaga niisutamine on suht mõtetu tegevus. Tuleb kasutada voolavat vett või kui puudub selline võimalus ,plastpudelist peale valada lihvimise ajal.Mis puudutab plastikust detailide parandamisse , siis liimimisvariandid jätaksin viimasteks, selliste osade tarbeks mis uuesti sulatamisel ei ühine. Kõigepealt tuleks katsetada plasti sulatamise tehnikat, kasutades automaaalripoodides müüdavat alumiiniumvõrku. Tinutuskolb pihku ja anna minna. Tulemus oleneb oskustest ,tahtejõust ning tehnilistest võimalustest. Nimelt osad plastid tahavad saada enne sulatamist ettekuumutamist. Siinkohal pöörduksin tagasi eeltöö operatsioonide juurde ja nagu küsitud(tundus ,et kaheldi mu suutlikuses) annaksingi õiged töövõtted optimaalse resultaadi saamiseks.Esiteks :kahjustatud pind pesta puhta veega. Teiseks:silikoni pesu. Kolmandaks:vigastatud ala lihv paberiga p80 kuivalt alustades keskelt. Neljandaks:lihvijaga lihvimine p120 ning p150. Viiendaks:silikonipesu. Kuuendaks:kruntimine Seitsmendaks:pahteldamine .Kaheksandaks:pahteldatud pind lihvitakse kas masinaga või käsitsi kasutades paberit p80/150. Üheksandaks:pritspahtel + kontrollmust. Kümnendaks:lihvitakse käsitsi või masinaga p150/240. 11 op: üldine kerge lihv masinaga p240/320 .12 op:tolmust puhastamine (õhuga) 13 op:kruntimine 14 op:lihv veega p800(mitte metallik,p1000/1200 metallik/pärla) NB!Võib ka pritspahtlit kohe lükata veega p600/800 ja metallik p600/800 ning kruntida.Krunti lihvida metalliku puhul p1000/1200.Kui kasutatakse kambrit ja värvija on tasemel pole poleerida vaja. Kui aga tehakse tuise niisama garaazis või looduses, suure tõenäosusega tuleb tolmu peale(koll.satikad).Siis kui kambrit pole soovitaksin kasta põrandat või kasutada kilet/presenti.Muidugi võtta värvile kiirkinniti.Looduses värvida varahommikul, kui kaste maas või peale vihma.Tulemus sõltub ka tehnikast:madalsurvepüss ja niiskusfilter .Madalsurve püstol on parem variant ei tolmuta nii tugevalt ja säästab värvi.Saab ka teise püssiga aga siis soovitaksin mängida tõmbega(garaazis) Tulen korra veel tagasi lihvimise juurde ja toon võrdluse lihvpaberile lihvimisel masinaga kuivalt/käsitsi kuivalt/käsitsi märjalt:p80/p80/P120-150 enne pahteldust . p120-150/p120-150/p180-220 pahtli lihv . p240-280/p240/p240-320 pritsu lihv . p320-360/p320/p400-500 täitegrundi lihv. p400/p360-400/p600-800 matistamine nt. alküüdvärvi alla . p500/-/p1000-1200 matistamine met. /pärla .Lihvimisel kasuta klotsi ja pikkade pindade puhul höövlit. Kui on tegemist metallikuga ja lakis on kolle või jooksukaid võetakse spets klots ja p2000 paber. Kindlasti ei pea ootama enne poleerimist matiks lihvimisega ega poleerimisega mitu nädalat. Kohe kui värv kuiv võib näpukaid kõrvaldama hakata. Ja rohkelt vett, ikka vett, mitte õlut.Enam vähem teooriaga ühel pool.Mis siis ikka head praktikasse sukeldumist!
Copi paste on tehtud minu kirjutisest TQHQ foorumist:
http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=6662&page=2
Loe, kui viitsid ja siis saad ise ka aru kas see hind on kallis kvaliteetse töö eest või mitte.
Välistatud pole ka kõige odavam variant - teed ise.
