Volvo Club Eesti

D24TIC vajab 960 seljas soojana mingi 5 sekundilist käiamist, et iseseisvalt suudaks ringi end ajada. Külmalt aga ca sekund. Pole masuudipressidega varem tõtt vaadanud, ega teagi, kust otsast paitama peaksin, et asi ka soojalt krapsti elama hakkaks.

Täna paistis varjus 30 kraadi sooja. Mina aga pidin autot käivitama 3 korda, et käima saaks. Esimese korraga midagi. Teisega midagi. Kolmanda korraga gaasi peal hoides hakkas üksikult potsuma, kuniks lõpuks sain käima. Suretasin uuesti välja ja kohe uuesti proovides pidin jälle ca 5 sekki käiama. Tüütu. Aga mida teha?

Kas mingit värvi suitsu ka välja ajab?
Pritsemoment võib paigast ära olla, kõike tõenäolisem, et pumpa satub õhk sisse, seega peavõlli otsasimmer läbi, gaasihoova puks ja tihend kulunud. Kuskilt leket pole näha?

Ma kahtlustaks eelsüüteküünlaid. See mootor ei taha ka sooja ilmaga ilma eelsüüteküünalde abita eriti käivituda (IDI mootorite teema). Kas spiraali märk juhtpaneelis süttib-kustub nagu peab?

Võimalik on, et eelsüüteküünalde relee termoandur (plokikaane tagaosas) on vigane või ei anna korralikult ühendust. Ka relee ise võib anduri signaali valesti tõlgendada. Eelsüüteküünlaid ei rakendata ainult töösooja mootori korral.

Kui palju eelsüüteküünal õhku soojendada suudab?
Kuidagi kahtlane tundub selline suvine lisasoojenduse vajadus - see tähendab, et talvel kõva pakasega peaks eelsüüde soojendama õhku kõvasti rohkem, kui 50 kraadi võrra, et saavutada temperatuur, mis ületaks märkimisväärselt suvist välistemperatuuri. Või siis ongi nii, et -20 ja alla selle ei lähegi need mootorid käima?

küünal ei soojendagi õhku, vaid plokikaant, õigemini seda osa, mis põlemiskambri alasse jääb. ilma küünlata soojeneb see jama seal ilmatu hulk aega....
madalsurvediisliga ongi see häda, kuna segu ei süüdata otse kolvi peal, vaid neil on eelpõlemiskambrid, mida on vaja soojendada, et segu oleks kohe algusest peale õige...
otsepritsediisel, mis otse silkusse pissib, seal ei ole tarvidust soojendamise järgi, kuigi NOx ühendite vähendamiseks seda siiski tehakse.

Lõpptulemusel peab ju ikka õhk soe olema selle koha peal, kuhu küte pihustatakse, olgu see siis eelpõlemiskamber või silinder.
Vahet pole, kas seda soojendab kokku surumine, plokikaas, küünla ots või põlev kalts sisselaskes.
Aga küsimus jääb endiseks. Kas küünal soojendab käivituseelse mõne(kümne)sekundise tsükli jooksul kaant suurusjärgus 10 kraadi või pigem 100 kraadi?

Eelsüüteküünal, mille ots läheb kuumusest oranžilt hõõguma (temperatuur suurusjärgus 1000 kraadi C), aitab vähendada külma põlemiskambri seintel toimuvat soojakadu käivitushetkel. Plahvatamiseks vajalik kuum õhk, mis kuumutatakse survetakti käigus adiabaatilise kokkusurumise teel, jahtuks muidu külma mootori korral liialt kiiresti maha. Lisaks liigub käivitamishetkel mootor tavapärasest tunduvalt aeglasemalt, millest johtuvalt on omakorda adiabaadi maksimumtemperatuur madalam.

IDI mootor vajab eelsüüteküünlaid seda enam, et silindri siseseintele lisaks jahutab kokkusurutud kuuma õhku ka eelpõlemiskambri suur sisepind.

Otsene vastus Sinu viimasele küsimusele: plokikaant soojendavad küünlad tervikuna väga vähe, antud mootoril soojendatakse eelpõlemiskambreid ja neilgi jõuab see soojus käivitamishetkeks vaid kambri sisepinnale.

Allikas: http://ngkntk.co.uk/index.php/technical ... w-plugs-3/, http://en.wikipedia.org/wiki/Glowplug ja http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hb ... iesel.html.

Eelsüüteküünal on kütuse süütamiseks, mitte õhu, plokikaane soojendamiseks. Kui küünla ots korralikult punaseks ei lähe, siis süütamist ei toimu. Süütamist ei toimu ka siis kui pihustid pissivad. Sellisel juhul küünla peale nirisev kütus jahutab küünla pinna.

khm.. diisli puhul süütab kütusesegu ikka rõhk. küünal ei süüta seal küll midagi. (sealt ka nimi rõhksüütega mootor).
küünal ongi otseselt õhu ja plokikaane-silindrite soojendamiseks, et vältida termilist diffusiooni - temperatuuri erisust, mis tekib peale mootori käivitumist. Diisli silindriseinad tõmbavad selle soojuse kiirelt endasse ja nii ei jäägi kütusesegu süttimiseks piisavalt kuumust.

Küünal ongi esmaseks süütamiseks, edasi hakkab toimima mootori normaalprotsess. Küünla ots asetseb otse pihusti all. Pihustist võljuv kütuse sudu sattub hõõguvale küünlale ja süttib.

Tasub kontrollida kõigepealt küünlalde takistused ning kui need on õiged, siis viia pihustid stendi

Kuulge inimesed, kui mootor läheb külmaga pöördet käima, aga soojaga tahab käiamist saada, siis eelsüüteküünlaid endeid pole erilist mõtet süüdistada. Või on võimalik et nad külmaga töötavad ja soojaga mitte? Kui kedagi üldse süüdistada, siis küünalde juhtimist või termoandurit.

Paljudel autodel tähendab soojalt mittekäivitumine lihtlabaselt kulunud pumpa.

Pütthaaval plödisemine ja taha tulek võib viidata õhule kütusesüsteemis küll.