460 1.7 EFI'le turbo

[xTc]

tere vanad ja uued volvosõbrad
sai kah siis volvo soetatud mida myya püüdsin aga iga päevaga hakkab asi mulel kallimax saama niiet vaatab mis saab asjast... ok küsimuse juurde
küsimus siis selles mis vahe on volvo 440/460 turbo ja non-tubo mootorite vahe et nagu kui tavalisele ise hakata turbot peale panema???

[turboES]

Ei tea tapselt mida sa motled turbo peale paneku all . Kas tahad turbot vahele panna sinu vabalthingavale mootorile voi turbo mootor yhelt teiselt 460'lt maha votta ja oma masinale panna .
Esimene varjant on mottetu , teine on teostatav .
Mull ei ole kunagi 460 olnud aga usun , et turbo mootoril on teine surveaste ja voibolla ka kolvid voi valjalaske klappid on kovemad . Turbodel on ECU erinev , juhtmestik voibolla , valjalase , bensiini pump jne.
Koige odavam ja lihtsam on ikkagi ja alati leida 460turbo ja seda on voimalik vaga lihtsatte nippidega kiiremaks teha .
Olen ise ehitanud turbo mootoreid ( B21t ) ja ka turbo vabalthingavale peale aretanud ( B20 ) .
Allan

[nautic]

Eelkõneleja täiesti õigus.Nendel kahel mootoril on peale veepumba veel mõni üksik osa ühine.
Selle eesmärgi saavutamiseks on kõige mõttekam osta üks turbomootor(koos vajalike seadmetega),sellele vajalik remont teha vastavalt eelnevale kulumisele ja siis paigaldada autole.Kasulikum oleks osta turboauto ja see korda teha.
Jõudu

[Larry]

Tere
Ei hakka uut teemat tegema oma väikse küsimuse pärast. Mõni aasta on liigutud 440 turboga ja nüüd on tekkinud plaan tõsta veidike turborõhku. Siit siis ka küsimus millist kruvi, mutrit ja kuhu poole keerata, et saaks parema "hingamise". Kui palju annb üldse rõhku juurde keerata, et midagi laiali ei lendaks (kõik on täiesti stockis)?

[ch]

Ei tea tapselt mida sa motled turbo peale paneku all . Kas tahad turbot vahele panna sinu vabalthingavale mootorile voi turbo mootor yhelt teiselt 460'lt maha votta ja oma masinale panna .
Esimene varjant on mottetu , teine on teostatav .
Mull ei ole kunagi 460 olnud aga usun , et turbo mootoril on teine surveaste ja voibolla ka kolvid voi valjalaske klappid on kovemad . Turbodel on ECU erinev , juhtmestik voibolla , valjalase , bensiini pump jne.
Koige odavam ja lihtsam on ikkagi ja alati leida 460turbo ja seda on voimalik vaga lihtsatte nippidega kiiremaks teha .
Olen ise ehitanud turbo mootoreid ( B21t ) ja ka turbo vabalthingavale peale aretanud ( B20 ) .
Allan

offtopic: B200 mootorile oled turbo peale pannud?

[aibast]

B200 motot turboga on olemas. Läksid suures osas Itaalia turule ning tüübiks siis B200FT

[turboES]

[/quote]
offtopic: B200 mootorile oled turbo peale pannud? [/quote]

Panin turbo B20F'ile peale. See on '72a mootor. B200 on vist 700'selt.

[turboES]

B200 motot turboga on olemas. Läksid suures osas Itaalia turule ning tüübiks siis B200FT

See on 16klapiline turbo mootor, väga haruldane.

[turboES]

Tere
Ei hakka uut teemat tegema oma väikse küsimuse pärast. Mõni aasta on liigutud 440 turboga ja nüüd on tekkinud plaan tõsta veidike turborõhku. Siit siis ka küsimus millist kruvi, mutrit ja kuhu poole keerata, et saaks parema "hingamise". Kui palju annb üldse rõhku juurde keerata, et midagi laiali ei lendaks (kõik on täiesti stockis)?

Sellist ime kruvi ei ole. Üks võimalus turbo survet tõsta on klapiga http://www.atpturbo.com/Merchant2/merch ... y_Code=BCS
See annab ainult lisa õhku mootori aga kuskilt on vaja ka lisa kütust ja süüdet muuta. Sinu mootori puhul soovitan aju ringi programerimist. Räägitakse, et Volvo 5-sil mootoritel võib 13PSI'ni keerata ilma probleemita aga 400 mootorist ei tea midagi.

[Larry]

Aibast kirjutas liikmete autode all, et keeras klapist 0,8 bar peale rõhu. Kõik turboga masinad peaksid sama loogika järgi käima või olen midagi valesti aru saanud. Nüüd tahakski teada pikemalt kuidas see protseduur välja näeb.

[turboES]

Kõik turbo mootorid käivad samal põhimõttel. Õhku juurde saada on väga lihtne. Tuleb turbo ära petta, et ta annaks mootorisse rohkem õhku. Üldiselt iga sissepritse kompenseerib ise seda lisa õhku. Aga ainult mingi piirini. Kui selle piiri ületad läheb küttesegu lahjaks ja mootor laiali.
Eri mootoritel on see piir ka erinev, oleneb sissepritsest. Näiteks vanal 240 turbol keerad rahulikult 1 barini. 740'el on ka kuskil 1 bar. 850'tel kuskil 0,8bar.
Turbo mootoritel on ka mingisugune ülesurve vastane kaitse peal. Vanematel oli selleks lihtne survetundlik elektri klapp, mida on lihtne vahel ära võtta.
Tänapäeva autodel on turvalisem survet tõsta ikkagi ajuga, mitte selle Boost Valve'ga.

[aibast]

Kuna endal siis B230Ft millel nii knock sensor mis reguleerib kah süüdet ning detonatsiooni korral kah asja maha kruvib ning üle 14,7 PSi ei lükka. Pärast seda lihtsalt lülitab moto välja. Sai reguleeritud ta siis vähakese kõrgemaks tehasesurvest. Kuid kas mitte 480 polnud 1,7 turbomotoga?

[Larry]

Nii 440 kui ka 480 on 1,7 L turbomootor, tähistusega B18FT. Kahju, et rahval ei ole kogemusi selle mootoriga.
Mõni aeg tagasi läks katki mingi voolik, mille tulemusena toimus ülelaadimine, siis oli minek küll jõhker. Kui pöörded tõusid 3-4 tuhande kanti, siis bensu peale jooks katkestati. Asi sai korda tehtud, kuid nüüd tuli sellest johtuvalt mõte, et keeraks rõhku natuke rohkem peale, minek paraneks ja mootorile ei tohiks ka midagi halba teha.

[aibast]

see bensu voolu katkestus ongi kaitse, et motot õhku ei lase.

[Larry]

seega ei tohiks olla probleemi kui rõhku veidike tõsta. Nüüd jõuan jälle küsimuseni mida täpsemalt Hr Aibast täpsemalt tegi, et said 0,5 asemel 0,8 bar. Ei taha teise teemat siin nii pikalt risustada võid saata ka priva sõnumi.