PostitusPostitas Oldschool79 » 17 Mär 2020, 20:52
Erinevad riigile mõeldud IT süsteemid olid alguses üles ehitatud väiksemaarvulise masspäringute teenindamiseks- paljud neist on lihtsalt vananenud, sest riik arendab uusi süsteeme, kuid vanu ei uuenda nii kiiresti kui peaks.
Neid süsteeme ei ole lihtsalt vahepeal riistvaraliselt uuendatud v.a mõne kriitlisem register, nagu rahvastikuregister, emta jne. Osasid süsteeme on natuke uuendatud tuginedes kasutajaarvu tõusmisele, aga sellist olukorda, kus teenust kasutab üheaegselt 100% kasutajaid, ei juhtu tegelikult kunagi- väga harva.
Reeglina arvestatakse koormuseks kusagil 65%, sest kõik korraga ühel ajal ei kasuta teenust (testida võib jah 100% peal) .
Nohjah, näiteks tuludeklaratsiooni esitamise perioodil teatud aegadel tõuseb küll teenuse kasutus lakke, aga üldiselt hajub koormus 24 tunni peale laiali- kõik ei saa oma ajaplaneerimise tõttu teenust kasutada. Kes tööl päeval, teeb õhtul, kes läheb tööle ööseks, teeb päeval.
E-kool aga on antud juhul sellises olukorras kus kõik päise päeva ajal kasutavad, kuna õppetegevus hakkab orienteeruvalt kell 9 kodustes tingimustes või hiljemgi, siis nii ongi, et ühes minutis tuleb korraga kümneid ja sadu päringuid kellele server peab väljastama talle kuuluvaid andmeid- igal kasutajakontol on oma andmehulk ja parameetrid ja kui tehakse andmeväljas muudatused tuleb need ka kettale tagasi kirjutada. Kuna andmed läbivad teatud teekonna enne kui päringu tegija arvutiekraanile jõuab siis võtab see aega- tehniliselt võttes on tegemist olukorraga nagu siis, kui sul oleks arvutis korraga 1000 akent lahti, millel jooksevad erinevad rakendused või programmid.
Kui on masspäringud, lähevad kõik päringud elavasse järjekorda, isegi siis kui tegemist on multitaskinguga ehk serveril on mitmetuumaline, tavaliselt topeltprotsessor (2 või enam protsessorit). Nüüd sõltub kõik järgnevast- esiteks, kui kiiresti loetakse andmed andmeaidast või serveri kõvakettalt/kõvaketastelt kuni selleni, kui suur ribalaius on serveri üleslaadimisel ära määratud
kas ühe kanali (kasutajasessioon) kohta on andmeedastuskiiruseks 64 kbit/s või näiteks 512 kbit/s- erinevus on 8-kordne.
Sellest omakorda sõltub andmete hulk erineva formaadi ehk andmetüübi korral võtab andmeedastus erinevalt aega. Tekst tavaliselt kuvatakse kiiresti, aga kuna kuvamise jaoks kasutatakse erinevait lõppkasutaja liideseid (veebirakendus) siis see omakorda seab piirangud sellele, et kui kiiresti kasutaja andmed alla laeb ja kasutaja lõpprakendus soovitud kujule andmed teisendab.
NIi ongi sedasi, et näiteks osad päringud e-eesti kodanikuportaalis on kiired, teised aeglasemad, sest kõiki andmeid teisendatakse erinevatest andmeaitadest ja andmevahetuskihtidest lõppkujule.
Juhtub, et see jääb venima, siis lõppkasutaja näeb kuidas ümmargune ratas, liivakell, punktiir või mingi muu sümbol muudkui ketrab.
See oli siis üldine näide- ise pole e-kooliga kokku puutunud, aga tean, et erinevad andmevahetuskeskkonnad on erineva jõudlusega. Internetipankades tavaliselt pannakse palju ressurssivaru juurde, aga kui mingi andmevahetuskiht kusagil katki läheb või päringule ei vasta, siis nii ongi- sul võib olla ka 1 Gigabit allalaadimisega netiühendus, aga kui server päringule ei vasta siis jäädki seda vastust ootama.
Esimene Volvo: S40 2002 1.8l ATM