Reisiauto

Kõik mis ei mahu teiste teemade alla

Moderaatorid: 760GLE, Igor, Leho, bronec

Kasutaja avatar
totu
Kõva postitaja
Postitusi: 296
Liitunud: 19 Juun 2005, 10:01
Asukoht: Harjumaa

Re: Reisiauto

PostitusPostitas totu » 26 Veebr 2020, 13:11

Nojah, mul tööauto, 2000 läbisõitu, 2 aastat vana baasmudel, s.h. selle mudeli jaoks tehtud mootor, e. igati kaasaegne auto, 1,5 föönitatud bensiin ja 8,2 l/100 peab sõitma nagu penskar, ennast vabalt tundes pigem 9 all ja nautides 10+.
Oma esimese Volvoga (760 diisel, AT) sain trassil alla 7, keskmine 8+. Nii et see "areng" on, tõepoolest, ülehinnatud.
Ärge põdege!

Kasutaja avatar
Ööbik
Kreisi postitaja
Postitusi: 319
Liitunud: 22 Aug 2013, 11:00
Asukoht: Põlva/Tallinn

Re: Reisiauto

PostitusPostitas Ööbik » 26 Veebr 2020, 13:39

Mis piirangud euroopas tänapäeval diislile rakendadtud on? Keegi rohkem kursis? Kas tõesti mõned alad diisliga sisenemiseks juba keelu all? Ma saan aru kui kesklinn vms lukus transpordile, mõistlik...seda nagu ei ootakski.
745 GLT B234F 88 - 944 GLE B230F 92 - 945 Polar B200FT 95 - v50 Summum 2.0D 2010

ddig
Foorumi veteran
Postitusi: 1439
Liitunud: 19 Veebr 2006, 10:30
Asukoht: Tallinn - Pärnu

Re: Reisiauto

PostitusPostitas ddig » 26 Veebr 2020, 13:52

Kütusekulu aspektist on kindlasti vabalthingav targem valik.
Gaasiseadme ainus pluss minu silmis on suurem autonoomsus. Suvel käisin Chevy Expressiga Soome rallil ning gaasi kulus 70L ja bensiini 104L, mis tähendas, et kohalikest tanklatest konnaokset tankima ei pidanudki.


Selle pärast küll ei maksa muretseda, et keegi kusagil kaasaegsem on. Enamus on, sest neil on nii lihtsam. Keegi ei tule su käest küsima, et miks sa sõidad just sellis(t)e auto(de)ga, kui sõidukiks Škoda või BMW. Minu käest küsitakse päris tihti ja enamasti ollakse üsna hämmingus kui olen püüdnud asja selgitada :-)
Viimasel ajal väga ei tahagi midagi selgitada, sest pime usk (et kõik uus on parem ja ainult uus on hea) ei lase sageli jutu mõttel kohale jõuda.


Totu toodud loetelu võimalikest riketest on päris asjalik, kuigi hooldatud auto puhul peaks enamus nendest asjadest siiski mingisuguseid väsimuse märke näitama ja saama õigeaegselt vahetatud. Ööbiku kirjeldatud viisil autole lähenedes on nende rikete tõenäosus siiski üsna väikeseks viidud.


Minu (töö)reisid Volvodega on seni jäänud alla 2000km ning teele pole kordagi jäänud. Eespool toodud loetelust on küll jahutusventilaatori mootor üles öelnud. Juhtus see loomulikult 30-kraadise kuumusega Riia linnas ummikus olles. Kõik aknad ja katuseluuk lahti ning soojendus põhjas kannatas linnavahel asjad ära ajada. Maanteele jõudes sai jälle aknad kinni panna ja konditsioneeri sisse tagasi lülitada. Kuna Crank-is oli asendus võtta, siis tagasi sõitsin läbi Tartu ja koju jõudsin jälle korras autoga.
Korra on ka Leedus pidurisadul/-tapp kinni ja esipidur peale jäänud aga kuna mul ühtegi tööriista enamasti autos pole, siis sai kuidagi koju ära tuldud.
Nüüd: 960 B204FT ´91; 960 ´92; 965 ´96; 945 B230FT ´96; 960 '96; V90 ´97
Enne: 244 B21E ´78; 740 B234F ´90; 945 B200FT ´95; 960 B6304S ´95; 965 B6304F ´91; 965 '96; 960 Executive ´96

Steinhoff
Foorumlane
Postitusi: 45
Liitunud: 08 Veebr 2020, 18:04
Asukoht: Tallinn

Re: Reisiauto

PostitusPostitas Steinhoff » 26 Veebr 2020, 15:13

Totu jutt on kõikide "halbade" asjade kokkulangemine. Mis reaalselt ei saa olla võimalik, kuna selline nimekiri annab juba ammu-ammu varakult teada, et nad on minekul. Sellise rääbisega reisile minek on eos juba enda hukatus. 2000km pole mitte mingine läbisõit normaalses korras autole. Kuna enamus sõidust on puhas maantee. Ning kui reis viib läbi metsade ja kruusateede, siis iga mõtlev inimene käib veermiku, pidurid ja vedelikud üle. Vajadusel ennetav riket.

Üks ehedaid näiteid on Top Gear, kus võetakse suvaline kotlett ja sõidetakse läbi Aafrika. Autod riknevad ainult tänu nende enda lohakusele ja huumori astmele.

See 8.2l/100km juures unustad mainida, et sul on 4wd CVT, mis talvistes oludes ei olegi öko mitte kunagi. Ökonoomsed on manuaalkastid, kuna nendega saad ise otsustada, mis mootoripööre on millal. Kõik automaadid arvutavad nn optimaalseimat, mis DSG kastil ka õnnestub, kuid ülejäänutel mitte. CVT lohiseb koguaeg läbi ning sinna lähebki mootori töö ja kütusekulu tõus. Paberi peal ja inseneride arvates on jah parim kast üldse, kuid reaalselt mitte.

Olen korduvalt lõuna ja põhja euroopas käinud, edasi-tagasi reisid on olnud 3500km kord. NULL probleemi autodega. Ning ainuke ettevalmistus reisiks on klaasipesu kanister kaasa, 1l mootoriõli tagavaraks ja töökindad.
Autod on olnud 5l/100km ja ka 15l/100km keskmise kuluga. Kogu reisi maksumuse juures on kütusekulu inimeste arvuga jagades olematu.

Kasutaja avatar
Liiwaannus
Foorumi veteran
Postitusi: 7597
Liitunud: 24 Mär 2009, 19:56
Asukoht: Saue

Re: Reisiauto

PostitusPostitas Liiwaannus » 26 Veebr 2020, 18:14

Kui totu masinal on kogu auto ls 2k, siis sel ju mootori värskusest tingitud kõrgem kulu.
Teemaalgatajle kui asja projektina võtad, siis osta see, mis omale.äge tundub. Alguses jäi mulje, et otsid võimalikult murevaba masinat, mille eest liiga palju välja käia ei taha. Kui teed masina uueks enne minekut, siis on töökindlus ka nagu uuel.
99a 1.8 90kw s40 Müüdud
V70 97a 2.5tdi Müüdud
V70 '11
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)

Kasutaja avatar
totu
Kõva postitaja
Postitusi: 296
Liitunud: 19 Juun 2005, 10:01
Asukoht: Harjumaa

Re: Reisiauto

PostitusPostitas totu » 26 Veebr 2020, 21:05

Sellest ebameeldivuste nimekirjast olen kogenud alla poole, paarikümne aasta jooksul ja tavaliselt mitte üle ühe korra reisi kohta. Ja seda üsna erinevate autodega. Kusjuures mingeid pooleteisttuhandeseid võistlustrippe (raske haagisega) ei pea reisideks.
Aga teemasse, vana vs. uus:
Uuemaid autosid me ei tea, alati võib mingi inseneri ülemõtlemine reisi rikkuda või mõne sõlme, kõrgtehnoloogiline, optimeerimine osutuda veidi aladimensioneerituks aga reisil on mõistlik veidi rahulikumalt kulgeda ja võimalusel eelistaksin ise pigem uuemat autot, kasvõi varuosade saadavuse pärast.
Vanema auto eelis just remonditavus, kivi ja meisliga, heinamaa servas, aga selleks peab neid instrumente ka kasutada oskama. Selge, et osade vahetamisega saab auto täitsa heaks teha aga B osadel jääb mingi kahtlus ikka, kui korralik see tükk ikka on. A osadega läheb aga mõistlik eelarve pauguga lõhki. Lisaks labane metalli väsimine, kui see koht, mille külge on uued varuosad keeratud, ära mõraneb ja varuosa asfaldile pudeneb, on see probleem, nt. 760 l olen esisilla tala täitsa ära lagundanud ja mitte rooste abiga. Üks väga suur vana auto eelis on auto hind- kui midagi väga hapuks läheb, kannatab auto maha jätta ja koju lennata, ilma võlavanglasse sattumata. Paari aasta eest oli selleks reaalne võimalus, piirivalvurid ja toll (kusjuures nende riikide ametnikud ei ole liiga seadusekuulekad ja piiripunktis seisis päris mitu toorikkereks saanud autot, mida vaidluste lõppemisel, omanikele tagastada) otsisid 3 tundi raaminumbrit, õnneks valest kohast ja saime ikka tulema. Selle raamiga auto oli Rootsis lammutatud ja ilmselt oleks auto tulnud sinna jätta, kui number oleks leitud. Kerenumber oli õige.
Nii et see ei ole siin kindlasti vaidlemine, pigem erinevate arvamuste ja argumentide võrdlemine ja autoga reisimisel on väga suured võlud aga ka puudused.
Ärge põdege!


Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist