Loff'i Hõbekihar

[Iceman]

31" rehviga oleks juba päris vinge . Ainult et siis offroadides pead arvestama nõrgima lüliga - nurkreduktor.

[Loff]

Et miks kurat küll ei ole kärul tulesid...



No eks ikka sellepärast, et sadades tonnides puistatakse soola Eesti teedele. Kõik ju mädaneb. Õhtul kell 2200 avastasin, et homme on vaja käruga sõitma minna ja suvest saati on see käru tuledejama lahendamata. Nüüd ma seda siis lahendasin, kella 0100-ni. Õnneks oli kunagise valge 700-se konks kuskil aidas vedelemas - sealt sain uue pistikupesa. Igasugu roostes poldikärakad võtavad ikka niimoodi hoo maha, et on kohe. Muidu oleks kiiremini saanud. Aga ei ole hullu, nüüd on see tehtud ja kõik töötab nii kuis peab.

[Leho]

Eks ta ole jah. Ise tegin hiljuti ühel audil sama asja. Ainult sellel tul ka kogu pesa kronstein uus teha sest niikui vähe kõvemini asjast kinni võtsin jäi asi lihtsalt pihku.

[taavi]

lase nüüd kogu pistik vaseliini ääreni täis, eest ja tagant. Saad siis eluaegse pesa (kuni mätta tqaga katki sõidad )

[Iceman]

Sinu kanti on ka juba soolapuisturid jõudnud? Tavaliselt on seal üks väheseid paiku, kus on normaalsed talveteed.

[Loff]

lase nüüd kogu pistik vaseliini ääreni täis, eest ja tagant. Saad siis eluaegse pesa (kuni mätta tqaga katki sõidad )

Kunagine Ensto SR1 on alati käepärast võtta, kui elektritöid teen, nii ka seekord sai seda lusikaga sinna pistikupesasse pandud, nii eest kui tagant.

Sinu kanti on ka juba soolapuisturid jõudnud? Tavaliselt on seal üks väheseid paiku, kus on normaalsed talveteed.

Õnneks väga mitte, Tavaliselt Haljalas lõpeb soolatamine ära Võsu poole minnes. Koljaku mäge soolatavad ka aga rohkem mitte. Lihtsalt enne mind on see auto Rakveres ja teab kus veel ringi kimanud.

[Leho]

See SR1 on hea asi jah. Seda on ka praegu saada.

ISe valasin selle pesa seestpoolt vedelat kaahurimääret täis. See kas selline mõnus asi mis ainut bensiiniga lahustades maha tuleb.

[Volvo75]

Mul samuti on mingi väike kala haagisetuledega...peab natuke ikka mudima, et ideaalselt tööle hakkaksid...vb hakkab ka midagi ära lagunema seal sees.

[taavi]

kui mudima, siis ma olen omal kruvikaga nii auto kui haagise pool ajanud need pulgad laiemaks, et tihkemalt läheks auku. See kraabib oksiidi maha ühendades ja tekib parem kontakt. Muidugi juhtmed võiks jah korras olla, muidu pole sest tööst kasu.

[Loff]

Kuna detsembriga saa TÜV läbi ja üks esimestest udukatest oli katki siis tuli hakata vaikselt servast midagi tegema, et auto TÜV-st läbi läheks. Kuna udikate vahetamiseks on vaja stange plastik maha võtta siis otsustasin 2 kärbest 1 hoobiga maha lüüa. Udukad & tulede kojamehed.
Juhipoolne tulede kojamees liigutas ennast jupi kaupa ehk siis käis väga raskelt, mille tõttu termistor tulekojamehe mootori sees lülitas voolu mootoril tagant ära. Süsteem on niimoodi ehitatud, et kui kojamees jääb lambi kohapeale seisma siis järgmine kord kui süüte isse keerad peaks ideepoolest süsteem kojamehe puhkeasendisse tagasi liigutama. Nii ta siis rändas, olenevalt käivituskordadest, tegi oma tsüklit 1 kuni mitu päeva. Kõrvalistuja poolne ei liigutanud ennast üldse.

Hakkame aga vaikselt lammutama...midagi keerulist iseenesest ei ole. Google aitas leida täpsed samm-sammult juhised. Stange maha saamiseks kulub esimest korda tehes suurusjärk 15 minutit. Pluss mõni minut tulede maha kruvimiseks. Juhis siin: http://www.volvoxc.com/forums/showthrea ... iper+motor




Udukatega oli lihtne, vanad küljest ära ja uued asemele. Tulekojameestega läks vähe kauem...
Muidugi on kõik poldid roostes ja ei tule lahti 'n'shit. Juhipoolsel murdus 1 polt sisse, kõrvalistuja poolsel mõlemad.




Väike fotojäädvustus, et hiljem õiges asendis kokku panna, kuigi tegelikult ei ole seda vaja, sest kindluse mõttes enne mootori päris kokku panekut tuleks veenduda, et kogu see kupatus oma tsükli õiges kohas lõpetaks. Seda saab auto küljes proovida. Kui on valesti siis saab seda kollast suurt hammakst ringi tõsta.



Mootorile otse pistikusse voolu peale andes tegi mootor mõned pöörded ja siss poos kinni. Lammutasin teise päris juppideks. Mootorile endale aku pealt otse voolu andes oli mootori harjade ja kollektori vahel kõva tuli. Mootor iseenesest käis kergelt ringi aga päris õigesti mitte. Ülekanded ei takistanud. Seega tuleb mootor ise ka pulkadeks võtta.

Päris lihtne see ei olnud aga hakkama sain. Päris kole ikka seest.




Pesin mootori jupid breigiga puhtaks ja käisin 1000 liivapaberiga kollektori ja harjad üle ning mootor hakkas ikka tunduvalt kergemini tööle.

Auto küljes tulekojameeste varsi näppides juhipoolne oli kuidagi maru vedel, põhjus on siin:



Mis seal ikka tipa-tapa tuppa ja super attakiga möllama, abiks kangas (Hüdroisolatsiooni tegemisekangas).



Tulemus sai tugev.




Mootor sai kokku ja tööle keansti. Nüüd on vaja kojamehe mootorit tule külge hakata panema aga enne veel on vaja sisse ära murdunud polt kätte saada. Aitab vana hea keevita-mutter-töngale-otsa meetod. Ehk siis anna kuuma ja jahuta. Vool on soovitav selle materjali jaoks võimalikult suur valida, siis kuumutab polti korralikult.



Uued poldid ja seibid ning küljes ta ongi.



Nagu pildilt näha siis plastikud on katki küll ja veel selle auto juures, sellest tuleb hiljem ka juttu.

Nüüd on järjekord kõrvalistuja poolse mootori käes. Sellele laua peal voolu andes ei toimunud midagi. Mootorit avades vaatas vastu uus määre ja vähese liikumise/kulumise jäljed. Lisaks imelik puhkeasend.




Puhkeasendis peab see kollasele plastikust hammasrattale märgitud kriips olema risti või pralleelne, olenevalt kumb metallist alusplaadi serv referentsiks võtta. Selle metallplaadi all on el. mootor ja mõned hammasratasülekanded ning mikrolüliti (puhkeasendi määramiseks).



Nagu näete on ka siin määre värske ja kulumisjälgi minimaalselt.

Väike näide sellest kuidas juba uuest peas asi ei tööta.

https://youtu.be/OxmAeZl1J_0

Sellele väikesele probleemile oli kõige lihtsam lahendus käia näidata ja mitte kaugelt vaid ikka kohe nii lähedalt, et käi võis detaili isegi puudutada. Oleks võinud isegi grammi rohkem lasta aga mootoril on jõudu küll, et sellest surnud punktis üle väänata.



Nii, suures lootuses ladusin kojamehe mootori kokku aga voolu andes ikka ei tee piuksu. Otse mootorile andes töötab aga pistikusse voolu andes ei tööta. Pikema juurdlemise ja uurimise tulemusena leidsin vea üles. Viga oli selles ülekoormuse kaitses ehk termistoris, peas olema PTC (Positive Temperature Coefficient). Ehk siis kui temperatuur tõuseb, takistus suureneb = mootorile lõpuks enam voolu ei jagu ja mootorit ei põletata maha. Antud juhtumi puhul andis saba termistor ise. Ei lase enam voolu läbi. Öösel kell 0200 seda mul kuskilt võtta ka ei olnud. Kuna sellele kärakale ei ole andmeid peale trükitud ei oska ma õiget kuskilt otsida ka. Muidugi oleks võinud teise mootori oma ära mõõta aga teine mootor oli koos tulega juba autole külge pandud.

Seesama kandiline plaadike. 10x10mm.





Käib nende klemmide vahele.



Suure diagnoosimise käigus sai ka lahti harutatud juhtmete läbiviik mootori korpuses. Seeal ei ole midagi tarka, lihtne joodetud klemmimajandus.



Klemmide vahele termistori asemele läks tükike metalli. Otsustasin ta hetkel niimoodi kokku panna ja ülekoormuse korral riskida kaitsme läbi põletamisega.
Selleks hetkeks oli teisipäevast saanud kolmapäev ja kell ennast 0300 peale kerinud.
Aitab, magama!

Paus 15 minutit...

[Loff]

Paus läbi, jätkame.

Koitnud on uus päev ja tuleb jätkata, sest palju on veel teha.

Nii, mootori tule külge tagasi monteerimiseks oli vaja mootori kinnituselt välja keerata 2 sisse murdunud polti, ikka vana hea anna kuuma ja jahuta meetod nagu eelmisega.
Mootor tule küljes, tuli kere küljes stangeplastik ka ees. Järgmiseks kojameeste luudade varred, need ka kinni, mitte päris aga liikusid nii raskelt, et nende vedrud neid küll vastu tuleklaasi ei tõmmanud.
Mis seal ikka jupp molekulideks, puhastus ja määrimine, ning kokku tagasi.



Nüüd liiguvad väga kergelt.

Kõik koos ja töötavad.



Järgnevast liikuvast pidist on näha, et kõrvalistuja poolne vehib kiiremini kui juhipoolne, seda maha põlenud termistori mäletate? Just, ühe toitepinge on nüüd kõrgem kui teisel.

https://youtu.be/vmOcgc1lqHg

Stangeplastikut ära võttes avastasin jahutusvedeliku tilgad stange serva alt. Niiske rada viis paisupaagini. Jah, jahutusvedelikku kadus kuhugi. Korra kuus või midagi sellist, andis jah. ved. tasemeandur märku, et paisupaagis on vähe nestet.

Puhastasin klambri ja pingutasin peale, nüüd peab jälgima, kuidas käitub.



Kuradi plastikut topivad ikka igale poole.
Käsipiduri kang ei fikseeri ennast. Lammutamise käigus selgus, et jälle üks PLASTIK detail on järgi andnud.



Sealt kus pildil hakkab keere, seal taga pool on näha üleval pool plastikut, musta. Sealt on ära murdunud üks tükk.



Selle tüki ülesane on seda lukustit, mis kässarit tõmmates krõksub, vastu hammassektorit vajutada.

Alguses mõtlesin vana head liim ja riie trikki teha aga see kässari kang ei lagune ju nii palju ära, et seda plastikust hooba sealt kätte saada. Hakka nüüd neete puurima ja hiljem uuesti neetima.



Tuli improviseerida - meenus üks USB juhe, mis oli nagu mõõdulint, mis ennast ise kokku kerib. Poiss mängis sellega ja suutis sell laiali lammutada.



Siit on seda vedru vaja.
Sellest vedrud keerasin vitsa selle lukustushoova tagant läbi ja ümber kangi korpuse.




Sellest pingest oli vähe, tuli vedrupinget suurendada. Mõtlesin välja sellise kraaka:



Õnneks oli vedru materjal nii plastiline, et andis üsna järsku painata.
See kraaka tuli nüüd ajada selle vitsa ja lukustushoova vahele. Vot see protsess nõudis ohtralt venekeelsete väljendite kasutamist läbisegi eestikeelsete genitaalide nimede lotlemisega ja seda kõike üsna suures helivaljuse diapasoonis.

Alguses tuli see lisavidin oma pikema haruga ajada vitsa ja lukustushoova vahele.



Seejärel lisavidina ülemine ots plastiku ja lukustushoova vahele ning seejärel lisavidina lühem haru oma "Z"-ga vitsa serva taha, et see lisavidin kohe peale esimest kässari tõmmed jeed ei pane.



Aga lõpuks see kõk kandis vilja ja kässari kang töötab nii nagu peab.

Selleks hetkeks oli otsa saanud kolmapäevane päev ja ilmselt oli ka juba neljapäev aga see ei ole oluline.

Neljapäev on kalapäev.

Kässarit proovides selgus, et üks pool ainult võtab. Selge vaja asja menetlema hakata. Aga enne seda oli remondijärjekorda võtnud ennast kalli abikaasa Opel Astra H. Kapoti all imelikud hääled, tagumised pidurid kahisevad. Kapotiall on otsa saamas lamerihma pinguti ja veepump. Piduritel polnud häda midagi, klotsidel veel katet küll. Kahisevad lihtsalt sellepärast, et pidureid ei kasutata piisavalt jõuliselt.

Volvo kässari menetlustimingud said jätkuda. tegelikult mitte, sest enne lappisin veel summuti ühendust, mis lekkis. Sellise lekkega TÜV-is gaase normi ei saa. Külasepad olid seal midagi keevitanud ja ega muudmoodi seda laiipda ei saanudki, kui tuli kapist välja otsida jupp kollektori teipi ja sellega asi ära lahendada. Sellest piisas.

Nii, kässar.

Mittetöötava käsipiduri põhjusena kartsin trosse aga pääsesin õnneks vaid kinni roostetanud rähnidega. Just, rähnid, miks, sellest hiljem.

Vot need vidinad:



Väheke jõu- ja ilunumbreid ning rähnid said jälle vabalt liikuda. Trossid liikusid mõlemal pool väga hästi. Polegi enne ühelgi autol nii hästi liikuvaid trosse kohanud. Välja arvatud uued trossid laua peal.
No on ju rähni moodi.



Hetkel puud ei toksi, säutsub niisama.

https://youtu.be/1OYMqcdc438

Kõik puhastatud ja määritud ning kokku pandud. Kässari menetluse võib edukalt lõpetada.

Mäletate, eelmises postituses mainisin plastikuid? No vaadates seda autot on tunne nagu siit oleks üle jooksnud 100 venelast ja/või röövlikari. Kõik asjad, mis on plastikust on katki.
No tegelikult päris kõik ei ole.
Hakkame vaikselt loetlema:
1. tagumise istme seljatoe allalaskmise link
2. see kässari vidin
3. tulekojamehe mootori korpus
4. tulekojamehe lõppasendi tugi (see mille peal kojamees istub puhkeasendis)
5. keskkonsooli käetugi

6. tagumine tuhatoos
7. tagumine sigaretisüütaja pistiku ümbris, selle liimisin julmalt kinni.



Tuleme tagasi 6. punkti juurde.
Tagumine tuhatoos ei seisnud kinni ja seda sel lihtsal põhjusel, et keegi oli liigset jõudu rakendanud ja sulgurmehhanismi valesse asendisse surunud. Normaalselt seda ei saa juhtuda, sest piiraja on ees aga siin oli piiraja ära murtud.

See mustast plastist tihvt peaks jooksma allpool oma rajas.




Siin on nüüd näha üleval paremal murdekohta, selle koha peal peakski olema piiraja, mis ei lase tihvtil joosta valesti. See olukord tekib vaid siis kui tuhatoosi on vaja peale lammutamist kokku panna.




Tegelikult jookseb asi nii:

https://youtu.be/jPlXP-rm8pY

Asi selge ja õigesti kokku pandud on tuhatoos nüüd kinni ja funktsioneerib nii nagu peab.

https://youtu.be/607qLXIMXbg

Salongis on nüüd katkised asjad lapitud, muud asjad ka toimivad.
Kui juba nii kaugel omadega olin siis viimase lükkena uurisin, miks pesuvett tagumise akna peale ei pritsi. Düüs oli lihtsalt umbes.

Ja järjekordselt oli neljapäevast saanud reede ja kell tiksunud 0300 ja natuke peale. Aga nüüd võib sirge seljaga ja kummis rinnaga TÜV-ile minna!

Oi, mida ma näen, kell on jälle 0320...

[paikas]

Paistab, et sellest tuleb üks naginavaba xc70. Muidugi jah imelikult palju katkist plastikut sul seal.

[ants]

Loff`ilt korralik õppevideo.

[Loff]

Käisin siis mina täna selle autoga ülevaatusel. Nii lihtsalt ikka ei läinud kui arvasin.
Tulemuseks 1 VO ja 3 OV.
VO - üks numbrituli põleb veits tumedamalt kui teine.
OV1 - tagumiste suunatulede pirnid ei ole piisavalt kollased.
OV2 - väljalaskesüsteemis on lekked. Ei kõlbanud vist see, et külasepad on siia-sinna lapikesi pannud. Ise kui summutit lappisin (kati ja esimese summuti vaheline ühendus lekkis) ei näinud küll teisi lekkeid.
OV3 - lähitulede reguleering paigast ära.

Ise kahtlustasin, et tänu kässarile ei saa läbi, sest koduõuel proovides tõmbas ainult ühe ratta luha. Aga pidurite kohta ei öeldud midagi.

Muu oli neile meeltmööda, midagi räägiti veel tagumise stabikaliigendi juures midagi isoleeriga tehtud...???

Eks nüüd tuleb pirne minna vahetama. See on köki-möki. Summutijooks on ikka kullahinnaga tänapäeva autodel, mismoodi saab mõni meeter toru, stantsitud plekid ja vill nii palju maksta?

[Loff]

Ahjaa, mingi teema oli tehn. passiga ka. Küsiti, ega enne ei ole mingeid probleeme olnud passiga seoses? Mul oli nagu WTF? teema on?
No, et auto on ju XC70 aga passis on V70. Tõmmati kõne Maanteeametisse. Uuriti ja puuriti, selgus, et suurt vahet pole, kui omanikku ei häiri siis pole oluline.
Ma seletasin ka, et selle aastakäigu, 2001, masin on kaubandusliku nimega V70XC ja et 2003 või nii kadus see V ära. Juu siis ametnikul sai jaks otsa ja ei viitsinud enam seda XC-d sinna otsa lüüa kui pabereid vormistati.