ddig V90 ´97

[JaanKaer]

Kaunis vigur tõepoolest.

Ma enda 960e kohta pole viitsinud veel teemat teha, pole midagi tast kirjutada. Plank sisu ja tagasihoidlik popsile mõeldud 2,5 mootor ent läbisõit (tõele vastav) on meeliülendavad 147tuhat. Õige II generatsiooni 960 ja SV90 tunneb ära ikka kipra tõmbuvatest uksepolstritest akna lähistel. Pole veel ühtegi isendit näinud, millel seda tendentsi poleks näha... UV, kehv materjal või hilisdefektidega kleepematerjal? Võta kinni.

Minul oli ka küttekulu krõbin alla 10 parematel päevadel. Sisuliselt võib ikka kümnega arvestada.

[ddig]

147tuhat kilomeetrit on sellisele autole ikka muljetavaldavalt vähe ning annab head eeldused pikalt ilma erilise tähelepanuvajaduseta autoga sõita. 2,5 mootor on samuti päris asine. Olen kunagi ühe sellisega üksjagu sõitnud.

See uksepolstrite probleem on rohkem või vähem vist tõesti kõigil II-gen. 960-tel ning olen sama häda on ka mu 96a 945-el. Käesoleva teema autol samas on olukord päris hea.

[JaanKaer]

See pole probleem. See on autentsus! leian ma. Arvan, et kõigil kel see "viga" pole peaks leidma aega muutmaks selle "heaks". Päriselt ka. 100-200-300-400-800-900 muud seeriad leidke põhjust eristumiseks!

[ddig]

Tänaseks autoga sõidetud üle 30kkm ning peamiselt kasutab seda autot elukaaslane, kes selle autoga ülimalt rahul on. Peamiselt tundub talle sobivat selle mootori sitkus (et mitte öelda tuimus). Eks sedagi mootorit saab ellu äratada aga vaatamata sarnastele kiirusnäitajatele on B2xxFT-d ikka üksjagu teravamad.
Mingeid suuremaid töid pole vaja teha olnud. Vahetada on tulnud mõned puksid veermikus (stabika omad, ees ja taga) ning kütusepaagi tuulutustoru hakkas lekkima. Puksid said vahetatud Autovivas ning kütusetoru remont tehtud Crank´is. Kütusepaagi tööde ajaks võtsin Tartust rendiautoks Toyota Aurise, mis muutis õhtul oma auto tagasisaamise eriliselt meeldivaks.

Kuna mu lemmik maanteeauto 16VT 960 on hetkel salongiradika vahetuse ootel ja uduste akendega väga sõita ei taha, siis pikemateks otseks kasutan aeg-ajalt käesoleva teema autot ning äsja sündis ka selle talve kiirusrekord:


Seda siis loomulikult mitte Eesti teedel, sest meil ju nii kiiresti sõita ei tohi

[narkokoer]

Salong on nagu ülimalt Väliselt ka väga puhas ja sile. Jõudu ja edu autoga,muretuid KM.

[ddig]

Pikkades sõitudeks kasutan reeglina endiselt oma 16VT mootoriga puruvanakest, sest möödasõidudünaamika on sellel autol minu autodest parim aga sarnaselt veebruarikuisele reisile sai ka augustis üks Läti-Leedu tuur käesoleva teema autoga tehtud.

Reis ise oli selline, et hommikul Viimsist start Läti suunas ning esimene kohtumine Valmieras. Lõuna paiku kohtumine Riias ning õhtupoolikult Ventspils´is. Kell 18:00 näitas navigaator, et hotellini Vilniuses on sõita 533km. Kohalikud rääkisid, et keera mingi hetk korra Liepaja peale, saad kiiremini, aga ilmselt võtsin vale teeotsa, sest kell 19:00 näitas navigaator, et sõita on veel 490km. Ei olnud väga efektiivne liikumine. Kõik vast trükimusta ei kannata aga 23:30 olin hotellis ja päeva läbisõiduks kujunes pea 1200km.

Järgmine päev veel paar kohtumist Vilniuse lähistel ning õhtuks koju. Reisi kogupikkus ca 1900km ning vaatamata üsna arvestatavale tempole (esimese päeva viimase 490km keskmine kiirus ca 109km/h) jäi keskmine kütusekulu ikka alla 10L/100km kohta. Tagasiteel tankisin Pärnus ning 800km läbisõidu juures läks paaki 78L.

Läti-Leedu kohalikud teed olid muidugi paras katastroof. Oli ka korralikumaid lõike aga ikka väga paljud teed olid umbes sellised nagu meil veel hiljuti (osaliselt endiselt) Tallinnas Tehnika tänav või Männiku tee. Ikka päris vastik oli mõelda mida selline tee autole teeb. Kui võrrelda näiteks Eestis Pärnut ja Viljandit või Raplat ja Türi ühendavate teede peale, siis sellist raputamist kohtab ikka minimaalselt.

V90-e ergonoomikale võib seega anda maksimumpunktid, sest peale esimese päeva rallit ärkasin peale paari õlut ja 6h ööund täitsa puhanuna.

[ddig]

Sel kuul oli taaskord aeg ülevaatusele minna ning eile sai ka ära käidud. Sellele eelnes laupäeval seisupiduri klotside vahetus, mis planeeritust veidi pikemaks kujunes.
Parema poole sain vahetatud ca poole tunniga. Vasaku poolega läks ca pool päeva.

Esimese asjana ei tahtnud trummel kuidagi klotside pealt maha tulla, toksi palju tahad.

Vaatasin siis, et kettal on mingid umbmäärase mõõduga avad poldiavade vahel ja saatsin need mõõtmiseks TTÜ laborisse:


Mõõtmistulemuste keskmine jäi kusagile 7 ja 7,5 millimeetri vahele, mis tähendas, et sinna kannatab mingisugune õhuke M8 keere tekitada



ja poldid sisse keerata



mis viis mind nii kaugele






Tuli otsida pikemad poldid ning nende abil sain lõpuks ketta kätte. Peale seda selgus, et ka tross on korralikult kinni jäänud ja liigub ainult paraja koguse vägivallaga. Kuna ketast treipinki panna ei õnnestunud, siis krae trumli servast eemaldasin nurklihvimise kõrgtehnoloogiat kasutades. Siis nii tunnike vedela õliga mängimist ja asi juba vaikselt liikus aga ketast/trumlit sellega veel tagasi peale panna ei õnnestunud, sest tagasi klotsid kuigipalju ei liikunud. Veel tubli tunnike vedela õliga trossi mõlemast otsast meelitatud ning lõpuks sai asja normaalselt liikuma ja ketta peale tagasi.

Ülevaatuse sain küll tehtud ja pidurite tulemused päris head aga korra pean uuesti lahti võtma, sest see kangutamine lõppes fataalselt ülemise klotsi tugiplekile, mis vististi peaks seda mingis asendis hoidma ning praegu käib klots sõiduajal ilmselt servaga vastu. Otseselt veeretakistust ei ole aga kergelt sahiseb ja soojaks läheb ikka.


Ülevaatuselt sain ka väikese üllatuse auto kaalujaotuse osas. Koos juhiga (ja 60/80 kütusekogusega) oli sildadevaheline erinevus vaid ca 25kg, mis pmst tähendab, et autol on ca 51/49 kaalujaotus. Not bad. Tulekustuti pagassi tagasi panna ja paak täis ning ongi 50/50
Mõnes mõttes oli selline kaalumistulemus üllatav aga samas peab tunnistama, et see auto on oma kolmeliitrise mootori kohta (taliteedel) ebanormaalselt stabiilne küll.

[aibast]

Sa regulaatorist klotside asendid kokku ei saanud keerata, et oleks paremini maha tulnud?

[ddig]

Regulaatorist oli tross täitsa lõdvaks keeratud aga vasaku poole klotsid ennast sellest häirida ei lasknud, sest probleemi põhjuseks oligi kinni jäänud tross, mis ei lasknud klotsidel "expander"-it kokku suruda.

Parema poolega ei pidanud ühtegi lisaliigutust tegema ning ketas-trummel tuli klotside otsast maha ilma igasuguse pingutuseta.

[evald112]

Huvitav jah, et poole millimeetri täpsusega mõõtmiseks tuli asi laborisse saata. Kogu auto saatsid laborisse?

[ddig]

Kogu auto ikka. Mul töökojas pole täppismõõtmiste teostamiseks sobilikke tingimusi.

[evald112]

Endal on nihik käes, millega 0,1mm täpsus pole mingi probleem. Aga ok see selleks, ei hakka norima.

[ants]

Eks see käsipidur on "lastehaigus" mis kestab Volvol põlvest põlve

[ddig]

Endal on nihik käes, millega 0,1mm täpsus pole mingi probleem. Aga ok see selleks, ei hakka norima.

Norida võib ikka aga eks nende kõrgtehnoloogiliste protsessidega on juba kord nii, et ei saa kohe kõike uskuda, mis silmale loetav on

Eks see käsipidur on "lastehaigus" mis kestab Volvol põlvest põlve

Olles eelnevalt pidanud Niguniid, vana Saab´i ja Golf´i ning vaadates mis probleemid enamus autodel seisupiduriga on, siis ma ütleks, et Volvo seisupiduri lahendus on tegelikult ikka päris talutav. Kasutan oma autodel seisupidurit üsna regulaarselt ja aastaringselt ning üldjuhul mingeid häireid ei esine. Aeg-ajalt küll mõni avaldab imestust, et kas ma tõesti talvel kasutan seisupidurit

Probleemid algavad üldjuhul puudulikust hooldusest. Ehk siis hiljemalt esimeste anomaaliate ilmnemisel tuleks seisupidur lahti võtta ja liikuvad detailid üle kontrollida. Mina seda ei teinud, kuigi juba eelmine aasta ülevaatusel käies oli näha, et seisupidur on oluliselt kehvemaks jäänud ning sama tendents jätkus kuni nüüd lõpuks asja käsile võtsin. Oleks õigeaegselt e. aasta tagasi tegutsenud, poleks ilmselt olnud põhjust seda teemat nii süvitsi käsitseda

[ants]

Et siis kuidas öeldaksegi...
"Loll on see kes oma vigadest õpib"
Sorry, ei midagi isikliku