ddig 960 ´91 16VT

[Mati]

Õnneks sinu Volvo oli läinud juba oma teed,kuid teine Volvo (945 või745) ja Peugeot said seal kokku,et pasratile mitte sisse sõita(ehk avarii)kl umbes 11 tuuris

[Rainoz]

Oi kuramus, lugesin teemat algusest peale ja elasin kaasa ning jäsku siis selline uudis lõpus.
Tunnen kaasa, loodame, et kõik laabub ikkagi hästi!

[ddig]

Mul kolleeg sõitis ka sealt läbi ca tund peale seda kui ma olin lahkunud ning ütles, et üks 945 oli sama koha peal Pesoo´ga kohtunud. Üks must päev Volvodel.

Täna käis juba üks keretööde spetsialist autot vaatamas ja ütles, et kere kõver ei ole, et Volvodel ei pidavat ta nii kergelt kõveraks minema. Samuti on veel terve kliimaseadme radikas, kuigi ribid on pihta saanud ja isegi klaasipesuvedeliku paak on terve ja tuleklaasipuhastaja mootor töötab, kuigi võll on kõver.

Praegu on igal juhul selline suund, et teen auto korda. Eks näis mis see kindlustus räägib aga ega ma nende jutu põhjal nii kui nii oma otsust ei muuda

[ddig]

Peale avariid nägi auto lähedalt vaadates välja üsna kole:






Samas, peale katkiste juppide eemaldamist polnudki enam pilt nii hirmus:





Ning täna saabus Eestisse üks pahaaimamatu Rootsi kodanik:












Rootsi kodanik on oma elu esimestel aastatel ühe vanade Volvode austajatele väga tähtsa mehe auto olnud.
Natukene on ta küll käest lastud ja läbisõitu kah õigupoolest ei olegi (ca 250.000km vaid) ning tavalist igavat autokasutust häirivatest teguritest on olemas nn suitsetaja pakett, lukustuv diferentsiaal, originaal programmeeritav eelsoojendi ja teisaldatav haagisekonks. Loomulikult on olemas ka kõik muud lisad nagu 960-tel tavaliselt.

Sõidab ta iseenesest ka väga hästi ning käigukast töötab nagu kuld aga ta on siia siiski tulnud püha missiooniga ja ma kahtlustan, et ta ei hakka oma auväärt ülesandest taganema

[ddig]

Puruvanake on nüüd paar kuud jälle liikluses olnud ning kõik toimib üsna kenasti. Keretöödeks kulus vaid kaks päeva - üks päev plekksepa tööd ning üks päev komplekteerimist ja valmis ta oligi. Katkised jupid olin eelnevalt ise juba maha kruvinud ja klaasipuhastajate plastpaneeli ära vahetanud.

Peale avariid lekkinud jahutusradiaator pärast enam ei lekkinud ning kuigi uus radikas sai valmis ostetud, siis praeguse seisuga polegi seda vaja vahetada. Endiselt on puudu tuleklaasipuhastaja vars, kuid keegi on juba lubanud sellegi mulle saata.

Peale avariid olid puruks mootoripadjad ning kuna novembris oli vaja ülevaatus teha, siis nende vahetamisega viivitada ei saanud.
Tehnoülevaatuse töötaja uuris autot päris põhjalikult ja tundis huvi, et kui sassis ta siis oli, sest kindlustus järjekordselt hindas auto taastamise ebaotstarbekaks ning sellest tingitult oli Autoregistri andmebaasis märge juures. Ülevaatusel siiski midagi murettekitavat ei tuvastatud ning ainsad tähelepanu vajavad asjad on seisupidur, mis ühelt poolt nõrgemaks jäänud ja summuti, millel keskmine paun vajaks väljavahetamist.

Peale patjade vahetust aga tekkis ülekandesse vibratsioon millest pole siiani õnnestunud vabaneda. Vahetasin veel kardaani tugilaagri ja muhvi, kuid see ka ei aidanud. Nüüd sai tellitud ka kardaani leevendi ja käigukasti tugipadi, loodetavasti annab nende vahetamine soovitud tulemuse. Praegu ei taha autoga pikemat sõitu ette võtta, sest see vibratsioon võib midagi muud ära lõhkuda.

Ootan juba pikisilmi et auto päris korda saaks, sest see on endiselt mu kolme Volvo hulgas absoluutne lemmik - kõige pehmem, kõige kiirem, kõige suutlikum ja kõige paremini tasakaalus.

[ddig]

Eelmisest aastast üks vahva lugu rääkimata, mis näitab hästi kui paindlikud võivad olla vanemate põlvkondade autod.

Eelmisel suvel oli auto mitu päeva Tartu´s olnud, kus sai tehtud suur hooldus. Tagasiteel kusagil Põltsamaa lähistel möödasõidul lõi korraks autol hinge kinni nagu oleks fuel-cut-off olnud vms. Oletasin, et ehk on midagi rõhukontrolliga jälle valesti ja ei muretsenud selle pärast väga.
Peale Imavere risti tõmbasin püsikiirushoidja "resume" klahvi, et jätkata liikumist ühtlase kiirusega, kuid selle peale lõi uuesti hinge kinni ja nii jäigi. Veeresin esimese kõrvaltee otsani ära ning õnnestus auto maanteelt kõrvale juhtida.
Uurisin natuke kapotialust ning esimese hooga ei osanud midagi tarka peale hakata. Mul on autol olemas IA hädaabi pakett ning helistasingi neile, et hakaku aga tulema ...

Samal ajal meenus, et olin sarnase olukorra läbi elanud oma 945-ga peale esimest mootorivahetust ning tookord oli põhjuseks mootori pööreteandur. Ma enam ei mäleta, kas OBD ka õiget koodi näitas, kuid tuvastasin üsna kiirelt, et pööreteanduri isolatsioon on kahtlaselt mäda ning siit-sealt juhtmekiud nähtaval. Kuna katkestust ilmselgelt ei olnud, siis oli selge, et järelikult on lühis.
Tavaliselt on mul autos kruvikeeraja ja Leatherman ning tööst tingitult on teinekord väike tööriistakohvergi, kuid sel korral ei olnud absoluutselt mitte midagi.
Harutasin näppudega pööreteanduri kaablisooned laiali ning voila - käima ta läkski. Kapott kinni ja tuld. Sain sedasi sõita tubli kilomeetri kui auto jälle välja suri. Samal ajal helistas IA tagasi, et nad võivad mu vedada Tartusse aga mitte Tallinnasse. Ma ütlesin, et pangu praegu ootele, et ehk ma saan kuidagi Tallinnale lähemale

Sättisin kaablisooned jälle natuke paremini ning sõit võis jätkuda. Vahepeal sain sõita ca 50 km järjest kuid kokkuvõttes jäin sedasi veel 7 korda teeäärde. Plaanitust paar tundi hiljem jõudsin Tallinnasse ning sõitsin otse oma töökotta. Võtsin anduri maha ning harutasin kaablisooned lõpuni puhtaks ja tegin ise elektriisoleerist uue isolatsiooni. Sellise anduriga sõitsin nüüd üle poole aasta.
Kuna tegemist on kõrgsagedusliku signaaliga, mis vajab varjestust, siis oli selline kodukootud isolatsioon ilmselgelt lahja ja OBD näitas ikka ja jälle pööreteanduri signaali veateadet.
Täna lõpuks vahetasin bronec´ilt saadud enam-vähem terve isolatsiooniga anduri vastu.

Kolleegid küll viskasid nalja mu teelejäämise üle, kuid ma ise näen siin just positiivset hõngu, sest kaasaegsema autoga ilmselt sellise rikkega poleks koju jõudnud.


Täna sai vahetatud ka kardaani leevendi (vahemuhv) ning olukord vibatsiooniga läks sedavõrd paremaks, et kuni 80km/h ei ole enam mingeid anomaaliaid, kuid sealt ülespoole on ikka. Õhtupoolikul saatis IA sõnumi ning selgus, et nüüd on k.kasti padi ka kohal. Eks homme tuleb see ka alla kruttida, ehk saame jälle tõele lähemale.

[kirsipuu]

Nii dialoogi mõttes, et ei oleks päris ise küsin ise vastan teema.
Kardaani püsikiirusliigendit oled katsunud?
Ja pikinuuti, sest ise korra nägin et 960ne pikinuut on küljelt mingi stopperpoldiga piiratud.

[ddig]

Nii dialoogi mõttes, et ei oleks päris ise küsin ise vastan teema.
Kardaani püsikiirusliigendit oled katsunud?
Ja pikinuuti, sest ise korra nägin et 960ne pikinuut on küljelt mingi stopperpoldiga piiratud.

Ma ise panin ka tähele, et kisub monoloogiks aga ma lohutasin ennast sellega, et ju see on austusest sellise väärika masina vastu

Kui sa püsikiirusliigendi all mõtled rahvakeeli kardaaniristina tuntud sõlme, siis sealt lõtku küll ei tuvasta. Ainus asi, mida ehk püsikiirusliigendi juures kontrollida oleks ehk see, et ega ta kinni jäämas (roostetanud) ei ole!? Tavaliselt siis küll on lõtk ka sees aga ma ei julgeks enam milleski päris kindel olla ...
Samuti pikinuut sai täna korra kenasti liikuma aetud seoses leevendi vahetusega. Ehk siis seal ei tohiks probleemi olla.
EDIT: Või peakski pikinuut hoopis kuidagi fikseeritud olema?

[kirsipuu]

Andres näitas Harkus üht 960ne kardaani, millel oli pikinuudile stopperkruvi küljelt sisse keeratud. Lubas teatavat liikumist aga laiali ei saanud näpuvahel tõmmata.
Sellel oli ka reaalselt käigukastipoolses otsas püsikiirusliigend. Võis olla automaatkastiga masina alt.
Usun, et nii täpselt see kere tehtud pole et üldse mingit liikumist vaja poleks.

Aga rääksid kardaaniristidest - kui sul kolm risti seal all kas läks asi ikka märkide järgi kokku tagasi?
Sisemised silmad samapidi.

[ddig]

Tehnik, kes tugilaagrit vahetas, oli tagaveo jõuülekande iseärasustest teadlik ning sellega peaks ok olema.
Vibratsioon jõuülekandesse tekkis tegelikult enne seda kui kardaan lahti käis.

Peale avariid olid mootoripadjad katki ning asi oli veidi tölla-mölla, kuid töötas normaalselt. Kurvides tuli mingisugune vale hääl sisse.
Siis sai vahetatud mootori padjad ning asi läks halvaks.
Seejärel tuvastati, et tugilaager krudiseb. Laagripukk vajas nii kui nii vahetus. Selle vahetamine natuke muutis olukorda, kuid vibratsioon jäi.
Siis sai vahetatud kardaani vahemuhv (k.kasti ja kardaani vahel). Selle tulemusel vibratsiooni alumine piir liikus suuremale kiirusele. Kui enne oli juba 60 juures, siis nüüd on alates 80.
Siis sai vahetatud ka k.kasti padi, kuid see midagi paremaks ei teinud.

Nüüd ei oskagi midagi muud mõistlikku teha, kuid vahetada diferentsiaal. Diferentsiaali puksid on samuti vahetatud mõni aasta tagasi.

[kirsipuu]

Juba on sportlik huvi selle vibratsiooni osas.
Esimene soovitus oleks veebikaamera, meeter teipi ja sõitu.
Käigukasti tala peale tahapoole vaatama.
Saad teada kas "väänab tsentrist välja" enne või peale vahepukki.

Ma praegu kahtlustan valesti pingutatud vahepuka laagrit.
Elu on näidanud, et enne kinni pingutamist tuleb vastu keeratud poltidega kardaan korra ringi lasta, et ta omale õige koha leiaks.
Sel hetkel on ka näha kas hakkab vahepukki saputama või mitte.
Kui saputab, tuleb ristid ja guibo uuesti üle vaadata.

[ddig]

Mul on iseenesest olemas selline tore vidin nagu Casio EX-ZR10. Muidu poleks vast mainimist väärt, kuid see suudab teha kuni 480 kaadrit sekundis. Ehk siis iga kardaani pöörde kohta mõni(kümmend) kaader(it).

Vahepuki poldid said peale igat liigutust korra lahti lastud küll, kuid kardaani eelnevalt ringi ei lasknud, seda peaks ilmselt korra katsetama.

Guibo?

[kirsipuu]

...
Siis sai vahetatud kardaani vahemuhv (k.kasti ja kardaani vahel). Selle tulemusel vibratsiooni alumine piir liikus suuremale kiirusele. Kui enne oli juba 60 juures, siis nüüd on alates 80.

kardaani vahemuhv - flex disk - guibo
viewtopic.php?f=39&t=15098&start=15

[ddig]

Sügisel jäi auto seisma, kuna lekkiv salongiradikas hakkas ilmade jahenedes aknaid üha enam uduseks ajama ning lõpuks ei õnnestunud isegi tuuleklaasi puhtana hoida.
Alguses mõtlesin, et vahetan radika ise ära (doonorauto oli olemas) aga kui olin pool päeva auto lammutamisega tegelenud ja armatuur oli endiselt paigas, siis leidsin, et see töö ei ole minu jaoks.
Paar nädalat tagasi sai salongiradikas lõpuks vahetatud ning eile ladusin ka salongi kokku tagasi. Ülevaatust küll seekord lihtsalt kohale minnes läbida ei õnnestunud, sest tagurudustuled ei töötanud (geniaalne oli seda muidugi enne mitte kontrollida) ja seisupidur on nõrgavõitu. Mingil arusaamatul põhjusel on ka tulekustutit viimati kontrollitud liiga ammu. Nüüd siis vaja esimest korda elus kordusülevaatusele minna.

Aga see kõik on tühiasi, sest sõidurõõm selle autoga on ikka igat senti väärt. Ülimalt mõnus on ka see, et antud hetkel on see mu autodest ainus, millel ei ole naastrehvid all ja see teeb rõõmu, sest lisaks väiksemale müratasemele saab nendega ka asfaldil valimatult hagu anda. Seda võimalust ma juba kasutamata ei jäta

[ddig]

Eile, peale seisupiduri juppide vahetamist ja tagurdustulede lüliti asendamist, sai auto ülevaatajalt kommentaariks tip-top ning ka tunne roolitaga on samasugune.

Remonditööd teostanud Volvode asjatundja ütles kommentaariks et, kui ta ei teaks mind selline asjaarmastaja olevat, siis teeks mulle auto eest ostupakkumise aga ilmselt pole mõtet selle peale aega raisata - mul ei jäänud muud üle kui nõustuda