Seoses k.kasti vahetusega tuli kardaan kahest jupist kokku panna (esimene ots 940 M90 ning tagumine ots jäi originaal). Kõikvõimalikke pidisid prooviti seda alla panna aga ikkagi jäi vibratsioon sissse. Ühe'l juhul oli vibratsioon hullem väikestel kiirustel 60-70km/h, teisel juhul suurematel kiirustel jne. Nüüd sai kardaan tasakaalustatud ja probleem lahendatud - ei mingit vibra jõuülekandes.
Käesoleva nädala neljapäev algas sellega, et sõites kontori poole (taaskord Ericssoni juures), sedakorda Smuuli teel, otsustas üks nutikas taksojuht teisest sõidureast parempööret teha (taaskord umbkeelne kodanik loomulikult). Esimese hooga vaatasin, no on tropp, et sedasi ette pressib (oleks varem suuna sisse pannud oleks mul olnud aega lasta tal minu ette reastuda ilma pidurdamata) aga no si**a kah, mahub küll. See, et ta hoopis paremale Ericssoni parklasse pööras tuli üllatusena. Litsusin piduri põhja ja hoidsin nii paremasse serva kui võimalik aga lõpuks käis väike kõks ära ikka - minu esimene vasak pamperi nurk ja tema tagumine parem ratas. Tulen autost välja ja ahv vaikselt sõidab edasi seal parklas. Röökisin talle midagi, siis jäi seisma ja tuli tagasi. Täiesti desorienteeritud tegelane oli, kes arvas, et lihtsalt palub vabandust ja sõidab minema. Ütlesin siis talle rahvusvahelises keeles mida ma sellest arvan ja kuidas ta selline debiilik taksojuht on, kes eesti keelt ei räägi. Ütlesin mingi esimese pähekaranud numbri talle, siis hakkas hädaldama, et mu pamper ju ei maksa nii palju. Ma siis kenasti seletasin talle, et küsimus ei ole autos, ega pamperis, vaid küsimus on selles, et ta on debiilik ja raiskab minu aega.
Kutsus siis oma natšalniku kohale kes saabuski viie minutiga. Pakkus mingi naeruväärse summa ja ma lõpuks leppisin natuke suurema summaga, mis loomulikult on samuti naeruväärne aga noh, küsimus ei olnudki rahas, vaid põhimõttes. Taksojuht mingi hetk avastas, et ta tegi sellise manöövri seetõttu, et tal oli kiiresti vetsu vaja ...
Mõni tund hiljem start Riia suunas vahekohtumisega Pärnus. Libatse ja Haljala kandis sai 60-70ga kolonnis sõita, sest nii libe oli, et ükskõik mis käiguga ükskõik kui vähe gaasi lisades läks auto libisema. Teekatteks veega kaetud kiilakas ning rehvideks kõvad lamellid. Oleks võinud naastudega autoga minna aga ma mõtlesin, et ma ei viitsi nendega krõbistada

ja pehmete lamellidega autod olid mu elukaaslase ja ema poolt hõivatud.
Pärnu ja Riia vahel oli veel sarnaseid lõike aga enamasti ikka mingi pidamine oli ja sai normaalselt paugutada.
Eile Häädemeeste ja Tõrva kaudu tagasi tulles sai möödasõitudel ikka vahel ratta ringi aga vähemalt ei pidanud agoonias kolonnides passima, vaid sai normaalselt hagu anda

.