Volvo Club Eesti

Täna sai õli sisse, kollektorid külge, karburaatorid jäid veel lahti, sest mutritest jäi puudu.


Küljes pole veel jagaja, radikas ning natuke torustikku. Kui homme hästi läheb tahaks masina käima saada ja uue nuka sisse töötada. Siis jääb veel loota, et kõik tuled ja muu säärane on veel endiselt töökorras, et ülevaatus saaks tehtud. Tahaks pühapäeval Riias youngtimerite cars and coffee üritusele jõuda.

KoitK kirjutas:Tahaks pühapäeval Riias youngtimerite cars and coffee üritusele jõuda.

Aga homme väike testsõit Lahtisse? https://classicmotorshow.fi/

Kas piduri võimu vaakum ongi nii huvitava getto süsteemiga?

Tundub küll - kuidagi peab ju mootori vaakumi võimendisse saama - toruga on seda üsna mugav teha. Eelmine omanik oli muidugi veidi suurema (veevoolikuga) toruga selle lahendanud.
Ma mõtlesin, et selised liitmikud on üsna tagasihoidlikud ja sobivad seepärast. Ma ise olen vist kolme erinevat tüüpi vooliku lahendusi proovinud aga kõik tundusid kuidagi jõle robustsed.

Muust teemast veel niipalju, et 6. mail siiski Lätti ei jõua, pidurid on alla normi ja süüte & segu paikasaamiseks on vaja lihtsalt rohkem aega. Lisaks ilmnes üks anomaalia veel tagurdustulega - elektriliselt tuled ja lüliti töötavad aga tagurpidi käiguga nad ei süttinud. Lõpuks selgus, et lülituvad hoopis esimese käigu pealt peab jälle hakkama mõtlema, mis nihusti läks.

See on umbes nagu me vanamehega kunagi Vladimirez T25A Kasti remontisime - kõvade meeste jaoks on juhendid soovituslikud. Tulemus, et edaspidi liikumiseks oli 6 käigu asemel 1 ja tagurpidi liikumiseks 1 käigu asemel kuus . Aga pold elusees ühtegi T25 tagurpidi nii kiirelt liikumas naind ka.

T25A ongi nii edaspidi kui tagurpidi 6 käiku (reeversiga)

Paikas siin tegi kõva kriitikat vaakumtorude üle siis ei jäänudki muud üle, kui ise natuke roostevaba toru painutada ja keevitada:

Tükk aega üritanud nüüd süüte ajastust korrektseks saada, lugesin siin targemate inimeste kirjatükke ja peab vist ikkagi jagajasse ka kollektori vaakumi viima.
Muudest tähelepanuväärsetest sündmustest veel:

Tartus kaubamaja parklas Renault'i omanik ütles, et ta ei panegi kunagi käsipidurit peale vaid jätab käigu sisse... seekord siis ilmselt jättis siduri ka alla, kui poodi läks. Nüüd mul permanentne konksu sümbol taga pampris, ma olen S60 senimaani IA's hooldanud, kuid seekord ütlesid, et nii vana masinat pole küll mõtet neile viia, kindlustus ei võtaks nende pakkumist vastu.

Väga huvitav lugemine minu jaoks, kuna plaanid enda Volvoga sarnased. Süüte vaakumiga ajastamisest 123 jagajatel on väga palju erinevat juttu. Kõige õigem tundub, et oleks vaakum võtta karburaatorist. Ilmselgelt "sidedraft" karburaatoritel seda pole, kuna seal on selline "performance" värk prioriteediks, mitte sujuv ja öko kulgemine. Ilmselt peaksid kasutama midagi sellist. Ja sellist.

Mind omaltpoolt on huvitanud pikalt mehhaanilise kütusepumba võimekus, kui juba karpadega vanakooli värk on siis undavat pumpa ma kasutada ei tahaks. Endal plaanis B230 baasil mootor teha ja ilmselt sinu 6 silindril on kütusepump võimekam, aga kas mehhaanilise pumbaga suudab ära toita "side draft" karburaatorid? Kui teha "returnless" süsteem, ega see karburaatorit üle ujuta või pumbale liiga tee?

Igatahes jätka samas vaimus, väga head infot saan siit teemast, olen ise ka mõtisklenud kas sellise kooslusega saab tänavalegaalselt kulgeda (heitgaasid) või peab jääma raja autoks.

Nendel Dellortodel kahjuks seda "ported vacuum" mida võetakse drosselklapi alt ei ole. Saab kasutada ainult kollektori vaakumit. Mul see sümptom on hetkel selline, et praktiliselt kinnise drosselklapiga vaikselt kõrge käiguga linnas kulgemise ajal kipub mootor natuke puterdama, kuna silindrite täiteaste suht madal siis peaks süüdet natuke varajasemaks keerama, sest leek levib aeglasemalt. Ma arvan, et ma selle saan ka kollektori vaakumiga ära lahendatud, peab lihtsalt üritama õige sedistuse saama. Ma natuke kardan üksi väga ekstreemsustesse selle süütega minna.
Muidu bensiinipumbaga pole küll probleeme olnud, täidab karburaatorid ilusti ära, kuigi ma olen mõelnud ka elektrilise pumba peale, senikaua, kui probleeme ei ole siis ma esialgu ei hakkaks liigselt muutma. Eks, kui karburaatoritel ujukid ja ujukite poolt juhitavad nõelventiilid korras siis ei maksa selle üle muretseda, Dellortod (ilmselt ka paljud teised) on muidu üsna tundlikud bensiin taseme peale, et seda tasub vahel kontrollida. Mul auto üks aasta liiga vana, 72 aasta autol enam heitgaase ei mõõdeta, mu 164'le kehtivad ka kõige madalamad normid ja nende läbimiseks põhimõtteliselt peab mootor enam-vähem töötama.

Ma arvan, et see "ported vacuum" on üks jama, eriti "laia nukaga" mootoritel. Kollektori vaakum tuleks aga kindlasti jagajasse ühendada. Alloleval lingil selle kohta ka lihtsad selgitused antud.
https://www.jalopyjournal.com/forum/thr ... ad.783034/
Mul on oma kogemus Lada mootoriga, millel üsna sarnaste kraadidega nukkvõll ja samuti kaks Dellortot. Karpad on nn. "emissions DHLA" tüüpi, millistel "ported vacuum" väljavõte olemas. Igatahes tühikäigul on see täiesti kasutu - segusiibri ees on ju praktiliselt atmosfäärirõhk. Enam-vähem tühikäigu saamiseks, tuli tühikäigukruvi jõhkralt peale keerata. See lükkas segusiibri serva juba pooltest progressiooniavadest mööda, mis muutis karpa toimimise viletsaks. Varasema süütega oli tühikäik kõvasti parem, aga sõita nii ei saanud - täisgaasiga oleks võinud detoneerima hakata. Kõik see lahenes aga võluväel, kui jagajale kollektori vaakumi taha ühendasin. Tühikäigul on süütenurk nüüd ~25 kraadi. Sellega käib mootor nagu siidi, märksa sujuvamalt ja madalamate pööretega. Täisgaasil ja kõrgel pöördel on süütenurk kah hea, sest segusiibrite avamisel on kollektoris sisuliselt atmosfäärirõhk ja see lülitab vaakumkorrektori põhimõtteliselt välja.

Selles mõttes see "ported vacuum" ei olegi mõeldud otseselt tühikäiku reguleerima ta ongi emisiooni pärast. Ported vacuum ongi tühikäigul null ja seega ei muuda ka süüte ajastust, ta on maksimaalne just sellise kruisimise ajal, kui drossel on õrnalt avatud. Niipalju, kui ma olen uurinud siis see on hunnik õnnetust. Aga suht huvitav oleks teada, millist setupi sa neis karburaatorites kasutad, mõtlen just mis mõõdus karburaatorid ja mis düüsid sees, kui sul see info kusagil olemas, siis tunneksin huvi selle vastu, lihtsalt võrdluse mõttes.
Muust veel niipalju, et täna sai masin uued käsipiduri klotsid, trossid ja muu kola, kuigi käsipidur sellest just märkimisväärsemalt effektiivsemaks ei muutunud.

Minul on DHLA 40N karpad. Need ei ole päris performance karpad, vaid Alfa Romeo tänavasõidu omad. Universaalsetest DHLA-dest erinevad need selle poolest, et üleminekusüsteem on veidi teisiti lahendatud. See mõnevõrra mõjutab ka düüse ja segukoonuseid.
Minul on kasutusel:
"choke" 30mm
Tühikäigu düüs 59.
Peadüüs 125
Emulsioonitoru 7772.8
Õhudüüs 180
See komplekt on 1710ccm mootoril. Tegelikult ma ise polegi sinna mingeid düüse vms. juurde ostnud. Kammisin ebay-d, uurisin natuke kõrvalt juurde ja juhtuski kuidagi täiesti toimivad karpad saada. Nüüd vaikselt ehitan mootorit suuremaks ja võimsamaks, siis on küll vaja juba suuremaid segukoonuseid ja düüse.

Luusisin täna õhtu igavusest (natuke seadistasin) linnapeal, Info-Autos olid 11'ks õhtul juba uksed lukus siis piirdusin ainult pildiga.

Sõitsin samal hetkel mööda, kui parklas manööverdasid. Ei tabanud esimese hooga ära, mis masinaga tegu võis olla. Nüüd siis pilt selgem

Viimasel ajal on pidevalt nii kiire olnud ja polegi jõudnud väga midagi 164 juures ette võtta, kuigi otseselt midagi hingematvalt ei kriibi ka.
Vanur läks lõpuks ometi garaaži, natuke piinlik oli, kui eelmine talv väljas seisis aga mul ruumi veel on siis võtsin ühe punase ka seltsiks.


Nüüd peaks tõstuki kokku laduma, siis oleks juba üsna moodne putitada.