Priidu Volvo V70 2,4 103kw`99

[Priit_P]

Pühad ja aasta lõpp lähenevad ulmelise kiirusega, üritaks veel enne mõne sõnaga detsembri kokku võtta ja ühtlasi 2014. aastale pidulikult joone alla tõmmata.
Nagu viimati jutt jäi käis Volli kuu alguses mototohtri juures, kus vahetati ära rihmad, pinguti, rullikud ja veepump. Vana pump pidas viimase kuu õnneks ilusti vastu. Täpselt ei tea mis jupid külge keerati, aga väidetavalt kvaliteedi pealt kokku ei hoitud. Palusin teha nagu oma autot, s.t. odavat crapi mitte kasutada. Nüüd peaks järgmised 100tuhat km selle kohapealt mureta olema. Vanu juppe näpu vahel ringi ajades tegi pinguti rullik kah juba päris haledat häält, ilmselt poleks sellegi lõpp enam kaugel olnud. Kokkuvõttes hea et niigi läits. Veel vahetati välja väntvõlli eesmine simmer kuna sealt lekkis õli ja nagunii oli asi juba laiali võetud- seega üks töö.

Tänu heale juhusele õnnestus vahepeal omandada sellised toolid.





Algselt olin küll kahevahel, sest kohe-kohe laiali jooksva veepumba puhul ei tundunud nahksisu ostmine just kõige primaarsem tegevus. Samas müüdi seda tuba niivõrd soodsas asukohas ja tema maksumuse eest poleks saanud isegi kõiki vajalikke juppe (töörahast rääkimata), nii et tegelikult midagi väga pikalt mõelda ei olnud ja nii saidki istmed ära toodud.
Nahksisu ise on küllaltki hästi säilinud, tavaliselt on juhiiste ikka täiesti ribadeks olnud. Kuna tegemist on 16a vana sisuga, siis eks mõned vead ikka on, aga ei midagi hullu. Mõistagi sai tehtud põhjalik nahahooldus, milleks kulus pudel vahendit ja 3 pakki vatipatjasid. Tulemusena läks nahk mõnusalt pehmeks ja on nüüd ka mõistagi puhas.
Esimesed istmed on ilma soojadeta, tagumine set on selle eest täismäng- soojendused on nii istme põhjadel kui ka seljatugedes. Sellega ka muidugi lugu piirdub, sest autol ju vajalik juhtmestik puudub Vähemalt on tore teada. Tagant puudusid koeravõrgud ja enamus plastikuid, need tõstsin enda vanadelt ümber. Pikem plastikkate, mis mu enda tagaistmel oli kraabitud ja puruks, sain nahkistmelt õnneks korraliku. Liigend oli küll ühest kohast samuti katki, aga see õnnestus korda teha. Paar tüüblit suutsin plastikute ringi tõstmisel katki teha, need ostsin IA`st uued.





Tagumiste seljatugedega oli omaette teema, mis vääriks iseseisvat peatükki. Alguses ei õnnestunud vanasid kuidagi kätte saada. Lõpuks osutas mulle teene Hypnotaiza (tänud Kristjan!), kahe jõulisema löögiga, millele koos selgitustega kulus vist paar minutit, olid seljatoed lõpuks käes. Mina maadlesin nendega eelnevalt tulutult mitu päeva. Seejärel ei saanud uusi paika. Käe jõuga ei õnnestunud istme külge kinnituvat metallist korpust vastava nurga alla keerata, et ta kere küljes olevasse pessa läheks. Tuli osta õhukesed kullinokad, millega mahuks seljatoe ja rattakoopa vahel tegutsema ning selle tööriista abil sain lõpuks seljatoed paika. Enam ma neid vist ära võtta ei tahagi


Ühel ilusal päeval sain Info-Autost huvitava paki





Nii kaua kui see auto minu käes olnud on, olen järelturul silma peal hoidnud, lootes leida korralikke originaal põrandamatte. See oli täiesti lootusetu üritus. Kui midagi ongi pakkuda olnud, siis on vähemalt juhi matt ikka auklikuks kulunud. Lõpuks andsin loobuka ja tellisin Info-Autost jõulude puhul autole uued originaal vaibad. Tootmisse on jäetud ainult R`i omad, seega sellised nad siis on. Muus toonis neid kahjuks enam ei saa ja sobivaid aftermarket tooteid ei õnnestunud samuti leida. Mõni toon võiksid muidugi tumedamad olla, aga vist pean õnnelik olema et needki sain.

















Kui paar asja välja jätta, hakkab salongi pool seega kah vaikselt ilmet võtma. Kõige suurem puudus on hetkel head unit, selle asemel oleks vaja midagi asjalikumat soetada. Iseenesest pole mul orig. maki vastu kah miskit, kui ta vaid täiesti töökorras oleks. Paraku on kõige lihtsamana tundunud asi osutunud kõige keerulisemaks. Orig. makkide valik on järelturul sisuliselt olematu ja kui midagi ongi saadaval olnud, siis kas sama veaga või pole koodi või... Ühesõnaga muusika jääb paratamatult järgmisse aastasse. Vahepeal on aega mõelda millega olemas olev tehnika asendada. Tegelikult mingit blingi aparatuuri ei tahakski ja meelsamini üritaks jääda kohasesse ajastusse. Kahjuks originaal makid kõige töökindlamat muljet pole jätnud. Nii et mõtteainet on.

[Margus_]

Korralik koodiga SC-805 olemas, kui huvi siis PM.

[Priit_P]

Siia pole tükk aega midagi kirjutanud, ega midagi erilist pole ka ausalt öeldes juhtunud. Kannatab endiselt täitsa liigelda. Siiski mõned märked siia teeks.

Sissekallatud õlilisandis pidin viisakalt öeldes pettuma. Kujutasin ette, et see muudab mootori töötamise üsna vaikseks. Tegelikult midagi sellist ei toimunud. Ühed hääled kadusid (miks ma üldse mõtlesin, et proovin mis teeb), teised hääled tekkisid juurde. Lisaks tekkis madalatel pööretel kiirendades rahutuks tegev õrin, mida enne ei olnud. Esialgu oli kogu see värk nii ehmatav, et kuulmise järgi oleks tahtnud kohe selle mögina koos uue õliga mootorist välja lasta. Miks ma seda ei teinud? Näpu vahel katsudes oli see ollus igatahes määrivate omadustega, seega otseselt kurja justkui teha ei saaks. Igatahes paar kuud sõitsin ja 231717 km pealt tegin ikkagi uue õlivahetuse. Õlifiltri korpusesse oli tekkinud selle ajaga korralik sade, mida tavaliselt pole täheldanud. Ei, tegemist ei olnud metallipuruga kui mõni seda mõtleb Sisse läks seekord Castrol Magnatec 5W-40, seekord mingite lisanditega enam eksperimenteerima ei hakanud. Praegu olen suht rahul, käib vaikselt. Minu arust vaiksemalt kui varem, aga võib olla kujutan endale ette. Loo kokkuvõte: 65Euri oleks saanud ka targemalt kulutada.

Heli probleem sai lahenduse tänu Margusele, kelle abil leidis viimaks armatuuris koha täiesti korralik SC-805. Eriline heligurmaan ma ei ole, minu jaoks käib enam kui küll. MP3 mängijat koos kõvakettaga välja rookides tuli välja, et parempoolne kate kindasahtli all on samuti katki . Üks ülemine kinnituskõrv oli pooleks (jälle kruvi suvalt sisse keeratud, et kinni hoiaks) ja juhtmete vedamiseks oli ka korralikult ära rapitud. Tagasi enam ei pannudki, see on vaja korralik osta. Ja nii on olnud enamuse salongi plastikosadega- suurem jagu neist mis mingil põhjusel on demonteeritud, on tulnud ka välja vahetada. Ei võta minu mõistus seda kinni- sõitke autoga, aga mille kuradi pärast teda niimoodi lõhkuda on vaja?

Tagumiste ketaspiduritega on mingi jama. Meie kliimas pole see muidugi midagi eriskummalist. Aeg ajalt tahavad nad ikka puhastamist, määrimist jne. 92a E36 sõitis 8a selle kohapealt muretult, Volvo aga näed, pirtsutab. Kuigi auto pole seisnud ja on pidevalt sõidus olnud ning piduriõligi on päris värske sees. Igatahes tundub, et tagapidurid on natuke kinni, ketta tööpind pole kah sama puhas nagu esimestel. Samas mingil määral nad vist ikkagi töötavad kuna veljed on hõõrdekatte tolmuga koos. Peaks laskma profülaktika mõttes lahti võtta, ära puhastada ja kokku tagasi panna.

Kuna kevad pole enam mägede taga, sai soetatud üks jooks südamelähedasi velgi. Nii palju võin öelda, et elus esimest korda ostsin veljed piltide järgi ja viimaseks korraks see ka jääb. Ütelus "oma silm on kunn" kehtib endiselt ka tänapäeval. Ega muud polegi kui piltide peal tundusid ilusamad. Muidugi poleerisin ma nad üle, aga ideaalsed ei ole nad kaugeltki. Aga võiksid olla, kui jutt käib suvistest jalavarjudest. Nüüd pean veel välja mõtlema kas lasen nad täielikult renoveerida või panen nad sellistena alla nagu nad on.

Jätkub...

[Priit_P]

Vahepeal on nii palju progressi olnud, et viisin juhiistme naha vahetusse. Kogu istmiku alune saab uue naha. Odav lahendus see probleemile ei ole, aga muud varianti kah ei olnud. Terve plüüssisu vedeles selle tõttu jalus, et saaksin praegu originaal istet kasutada kui nahkiste tegemises on. Samas saab tulemus loodetavasti maksimaalselt hea. Nädala- kahega peaks valmis olema, siis panen plüüsistmed müüki. Kel huvi võib juba praegu ps`s märku anda. Pilte näeb siit samast teemast.
Velgedega on siiani asi lahtine. Ost oli pettumus, kuid vähemalt on nad sirged. Lasin igaks juhuks üle kontrollida kui peaksid renoveerimisse minema. Teine variant on nad uuesti maha müüa ja midagi muud osta. Ei tea, eks paistab.

Muus osas sõidab muretult nagu ennegi. Tagapidurid tuleks vaid mingi aeg päevakorda võtta, pole veel jõudnud sellega tegeleda.

[Priit_P]

Kuna kevad hakkab vägisi peale pressima, tuli velgede suhtes mingi otsus langetada. Peale mõningast vaagimist otsustasin nad siiski renoveerimisse saata. Esiteks (mis põhiline) need veljed mulle meeldivad ja kui värvkate välja jätta olid ääred muidu korralikud ning samuti puudusid muud suuremad defektid. Korralikud kapslid on ka olemas. Seega potentsiaali tubliks algmaterjaliks neil justkui tundus olema. Teiseks, arvestades nende algset olukorda oleks müümine ning nende eest saadav rahasumma hulga küsimärke õhku tekitanud. Tänaseks on nad juba liivapritsist läbi käinud ja lähipäevadel saavad uue värvi- ja lakikihi selga. Siis võiks nendega suures plaanis rahule jääda ja mugavalt suvele vastu cruisida. Kui ajakava võimaldab, üritan laupäeval mingid enam-vähem rehvid kah alla leida.

[Priit_P]

Tänase rehvijahi võib lugeda korda läinuks. Jäin ka üks number suuremate jalavarjude ostmisel Dunlopi juurde, täpselt siis SP Sport FastRespons 205/55R16. Mustrit ühel paaril 7mm, teisel kahel 6mm, 2012a rehvid. Nende abil peaks 103KW maha saama küll Kuna pilte pole viimasel ajal väga olnud, siis tegin mõned.










Reede õhtul käisin ka vaatamas kuidas juhiiste edenenud on. Õmblustööd on valmis, selle etapiga jäin väga rahule. Nüüd tuleb veel nahk õigesse tooni värvida. Kuna tagaisme põhjal oli ka värv paiguti ära kulunud, jätsin selle kah sinna. Üks tegemine.

[Priit_P]

Vahepeal on nii palju uudist, et tagaistme põhjad sain täna kätte. Lõpptulemus jäi väga ilus, mina ei oska küll kuskilt midagi nokkida. Värvile lasti veel ka kiht lakki peale mida kasutatakse ainult kallima nahkmööbli puhul. Aitab nahal kauem ilusamana püsida kuna istudes ei ole värviga otsest kontakti.
Juhiiste sai ka tegelikult värvitud, aga kuna seljatoe pealt on värv juba kas natuke kulunud või pleekinud või mõlemat, siis jäi seljatoega märgatav toonivahe sisse. Natuke tuleb õige tooni saamiseks veel mängida, reedeks pidi valmis olema.
Nüüd juhtus see mida oli karta ehk hakkab parempoolne esiiste häirima . Aga kuna tema konditsioon on üldplaanis siiski päris viisakas, ei hakka sellega praegu mässama. Pealegi, kui väga häirima jääb, on võimalus seda alati järgi aidata.
Muide, vana ütles suht kohe ära, et istme küljed ja tagune on originaalis kunstnahast tehtud. Päris nahaga on tehtud ainult pealispinnad, kalli materjali kokkuhoid missugune. Ise ei saanud küll midagi aru. Kuna juhiistme põhja väline äär viskas juba väikeste tükkidena materjali lahti, tehti ääred kah päris nahaga ära.

[Priit_P]

Nagu lubatud oli sain eile juhiistme tegemisest kätte ning täna paigaldasin ta lõpuks autosse ära. Üldiselt võib tööga rahule jääda. Nüüd aga algab test, kuidas värv vastu peab. See iste sai lisaks kaks kihti lakki selga, seega väga ei muretse. Samuti sai juba nahahooldus ära tehtud.








Tagaistmel on seljatugedega võrreldes väike toonivahe sees, fotol see veel võimendub kuna seljatoele paistab valgus rohkem peale kui istme põhjale.





Kundepoolne iste pärast naha süvapuhastust ja kreemitamist








Veljed pidid kah valmis olema, kuid nendele enam eile järgi ei jõudnud. Liiga palju asju jäi ühele päevale.

[Priit_P]

Siia pole jälle tükk aeg midagi kirjutanud. Ega väga põhjust sõna võtta tegelikult ei olegi, sõidab endiselt muretult.
Suverattad said paar päeva tagasi lõpuks alla. Nüüd on veljed otsast lõpuni üle käidud ja hea vaadata, midagi ei riiva enam silma. Alguses oli teadmatus kuidas 16" velg auto sõiduomadusi mõjutab, kartsin et teeb 15" võrreldes ehk liiga jäigaks. Õnneks suurt midagi ei muutunud. Natuke läks juhitavus teravamaks (rehvi kõrgus 65 asemel 55) ja mõned teekonarused on selgemini tunnetatavad, kuid see ka kõik. Üldplaanis on jätkuvalt tegu mugava liikuriga, kus on sees kaks tugitooli ja taga nahkdiivan. Cruisid "lõdva randmega" ringi ja kuulad head muusikat mida Volvo orig. helisüsteem on suuteline üsna nauditaval tasemel välja mängima. Äkilisemate kiirenduste korral kostuvad tuppa ka väheke isasemad noodid, muidu on taustal vaid kerge rehvisahin. Ja kõige selle juures tunned ennast peaaegu nagu kodus. Ma olen jätkuvalt üllatunud, et sellises hinnaklassis auto suudab midagi sellist pakkuda. Ülikõva
Ühtlasi esitab suurema velje kasutmine väljakutse veermikule, kõik väiksemagi lõtkuga puksid tulevad kohe välja. Esisillas nagu saaks millegi kallal natuke norida, kuskil võiks midagi tihkem olla, aga päris täpselt ei saa aru. Peab laskma üle vaadata.
Talverattaid uurides selgus, et ka teine talv pole ühtegi naastu suutnud välja meelitada. Velgedega peab ainult järjekordselt midagi välja nuputama, need on nii koledad, et neid küll rohkem alla panna ei tahaks. Samas ei motiveeri miski neid ka taastama, kuna tegemist suht odavate 15" orig. velgedega. Korralikud veljed saab pea sama raha eest kui renoveerimine maksma läheks. Vaatab-mõtleb seda asja natuke.

Pildid peasüüdlasest puuduvad kuna auto on rokane ja ilm ei toeta kah seda ettevõtmist praegu kuidagi. Lähiajal paar shooti ikka teeb.

[McBrainless]

Vabandust kui on OT aga tundub et ma näen iseennast siit teemast. Lugesin just teema algusest lõpuni läbi ja paljud pisidetatild häirisid SInd ja häirivad mul V40's ka. Mu äsja soetatud 2002 V40 salongis ja väljaspool salongi on ka päris palju iluvigu, mis mind ostmise algusest saadik häirinud on. Plaanis hakata neid vaikselt ükshaaval välja vahetama.

Aga vinge ja lahe Volvo, nael kummi!

[Priit_P]

Vabandada pole millegi pärast, ongi natuke vaheldust minu monoloogile.
Asi on lihtsalt selles, et ma ei suuda mingi rüsaga sõita või kuidagi moodi töötavat toodet tarbida. Auto ju koosnebki detailidest. Kui osad neist jätavad soovida kannatab kogu tervik Samuti ei suuda ma aru saada inimestest, kes näiteks 2-3 aastaga lasevad auto käest ära, aga enne müüki teevad kenasti korda. Selle asemel võiks autot kogu aeg korras hoida ja ka ise osa saada, mida kõigiti töökorras neljarattaline sõber on suuteline pakkuma. Mäletan ühte juhust, mis on siiamaani meeles. Oli ühes peres MB 190, auto oli kirsipunane metallik ja mingi hele plüüs või riidest sisu oli sees. Tehnilisest poolest ei tea ma halligi, aga nii palju kui ma seda autot nägin oli ta pidevalt must (ikka suht rõve, pesti v-o paar korda aastas) ja kuna peres olid väiksed lapsed, siis salong oli kõike muud kui hele. Noh, arusaadav. Põhiaur läks mujale ja auto oli tähtsuselt kuskil eelviimasel kohal. Ühel ilusal päeval võeti siis vastu otsus Mersu müüki panna. Aga enne seda (et masin ikka ära ostetaks) lasti ta ilusti ära pesta, üle poleerida ja tehti salongis keemilne ning toodi siis koju ostjat ootama Ma vaatasin alguses ikka mitu korda kas see on ikka sama auto, siis vt numbrit et kuram sama jah. See oli selline maasikas, et lase olla . Samuti läks seest nagu uueks. Aga omanikest oli mul kahju: selle asemel, et sellest ilust ise osa saada, sõideti aastaid mingi peldikuga ringi .
Tulles kõnealuse Volvo juurde tagasi häirivad välised iluvead endiselt, aga nendest lahti saamiseks tuleks põhimõtteliselt kogu auto üle värvida kui nüüd ülikriitiliselt hinnata. Minust jääb see lüke küll tegemata, minu jaoks pole ta see auto mida maalri uksest sisse veeretada. Arvestades töö kallidust (kui tahta kvaliteetset tulemust) ja auto maksumust ei oleks lihtsalt rentaabel. Aga v-o plastikuringi ikka tuiskab üle, vaatab, ei taha väga lubama hakata midagi. Kuid see ei tähenda, et ta tehniliselt korras ei võiks olla, salong puhas jne. et oleks inimlik sõita.
Mõni kindlasti luges minu eespool kirjutatud peatükki ja muigas endamisi: kus tüüp ikka oskab oma saani kiita. Ja mille üle see kiidulaul üldse käib? Vaadake, kui ma ostan ntx 10K maksva auto, siis on väga loogiline, et kõige muu kõrval pakub ta ka seda millest ma ennist kirjutasin. 5K maksvalt autolt poleks seda kah just palju eeldada. Aga antud V70 siin ei olegi ostetud vinge auto pähe nagu eelkõneleja suvatses mainida. Ainus asi mida selles hinnaklassis autolt oodata on see, et ta ikka koos püsiks ja päris iga kuu midagi suuremat remontida poleks vaja. Tegelikult olen ma ju vaid kõrvaldanud eelmise omaniku lohakusest tingitud tegemata jätmisi ja vigu, mis on tehtud vähestest teadmistest ja/või "kokkuhoiu poliitikast". Ta on tõesti kuhjaga ületanud kõik talle pandud ootused ja mul jääb üle vaid oletada, mis oleks siis kui eelmine peremees oleks väheke kirkam kriit pinalis olnud...

[Priit_P]

Üle pika aja sai pühapäeval ka auto saba alla piilutud. Tagumise püti juures tervitas mind järgmine vaatepilt . Varasemast ajast küll midagi sellist ei mäleta.





Leket otseselt ei ole, aga see koledus saab kiiremas korras likvideeritud koos sumpaotsa vahetusega. Ei istu see originaal kuidagi kuna valgus paistab läbi ja tänu sellele, et ta on tagant lahtine on ta ka paras s*ta korjaja. Puhtaks aga ei saa seest kuidagi, kui just survekaga lähedalt ei pese. Läheb tummisem tükk asemele.

Lisaks oli üks tagapüti kinnitus peaaegu läbi roostetanud.








Juba järgmisel päeval lasin mõlema asemele natuke toekamad kinnitused keevitada ja enam pole karta, et summuti sõidu ajal alla kukub.

Avastuste hulka kuulusid ka kolm pragulist tagasilla puksi. Veermikust mingeid kõrvalhelisid küll ei kostu, aga need puksid lasen mingi aeg siiski ära vahetada. Muus osas sai puhastatud ja mässatud ning konstanteerisin fakti, et pindmist roostet on pakiruumi põhja all palju. Kui natuke soojem aeg tuleb, katsun selle jama seal ise likvideerida. Tegemist on õnneks pindmise roostega, auku ei suutnud kontrollides kuskilt läbi saada. Nii et tulevikus sellel teemal veel juttu ja pilte tuleb.

[Priit_P]

Mõeldud-tehtud. Vana summutiots lõigati koos toruga jätkukohast maha ja keevitati uus toru asemele mille otsa sai selline sumpaotsik. Originaaliga on peaaegu samas mõõdus, ainuke vahe, et ta on tagant kinnine. Jämedamat toru ei näinud mõtet panna kuna sealt tulev pauk poleks kaliibri vääriline. Küll aga lükati toru liiga palju sisse, ca 5cm oleks pidanud tagapool olema . Hetkel on summutitoru ennast liiga hästi näha. Enne häiris rohkem, kuid nüüd olen juba ära harjunud. Ei hakka seal enam midagi uuesti lahti lõikama, las jääda siis nii nagu praegu on. Keevitustöö ise jäi igati viisakas.





Lisaks sai otsikut toodud ca 2,5cm väljapoole, nüüd on stange alumise äärega peaaegu tasa





Vana junntükk





Eelmise aasta lõpus sai Volvole ostetud koos nahkistmetega ka terve armatuurlaud, mis siiamaani katte all paremaid päevi ootas. Viimasest v-o kunagi edaspidi, paar päeva tagasi vahetasin enda vanal lõpuks välja ülemise osa. Huvitav milleks, küsite?





Ärge küsige mismoodi on võimalik see asi sellisest kohast katki teha Mina ka ei tea. Igatahes on autol jälle üks terve tükk küljes.
Lisaks on kunagi alumisele osale paremale poole telefonihoidiku kinnitamiseks neli kruvi sisse keeratud ja juhipool on alläär keskkonsooli ühenduskohas ribadeks. Kuidagi muud moodi neist vigadest lahti ei saa, kui tuleb kunagi terve armatuur välja vahetada . Suhteliselt tülikas ettevõtmine ja tõenäoliselt ise ma sellega pusima ei hakkagi. Elame näeme.

Mingi aeg loodan endiselt ka peasüüdlasest endast pildid teha.

[Priit_P]

Tänasele päevale olid Vollile määratud iluprotseduurid, täpsemalt siis poleerimine ja püsivaha. Auto saab küll vaid käsipesu, aga pindmised kriimud tulevad paratamatult. Samuti annab talvel oma osa hari, millega autot lumest puhastatakse. Mingid kriimud pärinesid aga juba aegade algusest, kui see kuut minu kätte jõudis. Ta käis küll poleerimises, aga päris heaks teda esimese korraga ei saadudki- niivõrd hukka oli ta lastud minna. Kevad on (vist) juba niivõrd kuivõrd käes, aga mul endal puudub nendeks toiminguteks aeg ja profi vahenditega saab ka parema ning kestvama tulemuse. Seega sai siis kokkulepitud hommikul Volvo "kabineti uksest" sisse veeratatud ja 4,5 tunni pärast avanes järgmine vaatepilt.











Ütleme nii, et ta läks ikka päris heaks võrreldes sellega mis ta oli. Midagi paremat siit varrukast välja tõmmata oleks raske, siis terendaks juba üle värvimine.
Paar tundi hiljem saabus ootamatult talv. Hea ajastus








Dämit Olin lootnud värskest materjalist häid pilte, nüüd aga... Samas räägitakse ju eestlase jonnakuse kohta legende. Mõned tunnid hiljem jälle maasikas.











Pildid tehtud hakkas jälle sajule sättima. Ajasin selleks korraks garaazi ära.

[Priit_P]

Täna jätsin auto töökotta ja läksin ise tööle. Vaadati üle mis värk nende tagumiste piduritega siis õieti on. Mis seal salata, 1,5T autol jääb teatud situatsioonides ainult esipiduritest siiski väheks. Tundub, et sama jama kui see auto minu kätte jõudis ehk välimised klotsid olid põmst ilu pärast küljes, kuid sisemised klotsid töötasid. Oli miskipärast klotsid viltu tõmmanud mistõttu nood siis kinni jäid. Võeti lahti, puhastati ära, vasemääre vahele ja hetkel igatahes toimib. Huvitav kas seda tööd tulebki nüüd iga aasta tegema hakata Mingit anomaaliat, et asi pole päris õige märkasin tegelikult juba varakevadel.
Ühtlasi palusin üle kontrollida siduri, sest viimatine oraalne siduri õhutamine oli enam kui kahtlane tegevus ja väike kahtluseuss oli hinges, et v-o jäi süsteemi ikkagi õhku sisse. Ma olin selles ikka üsna kindel. Seetõttu olin ma teataval määral pettunudki, kui vana tagasi helistas ja lausus: parem enam olla ei saagi. Okei... Miks siis käigud ikkagi normaalselt ei lülitu? Vastust teadsin samal ajal juba isegi: sidur! Õigemini korv, aga mis vahet seal on... Ausalt öeldes tundubki, et just viimasel ajal on asi hullemaks läinud. Ennem oli nagu parem ja talutavam. Mis klapib ka diagnoosiga, sest ega sidurgi ju ajas nooremaks ei lähe. Eks ma proovin temaga siis võimalikult hästi läbi saada kuniks läbi hakkab libisema, samal ajal üritan kasti säästa nii palju kui võimalik. Praegu küll mingeid libisemise märke ei ole kuigi sidur võtab loomulikult suhteliselt lõpust.
See ajutine kokkuhoid sai ka kohe kiiresti ära karistatud. Parandusest kodu poole sõites lõpetas tagumise kojamehe mootor ühepoolselt töölepingu. Eelviimane tiir käis tavalisest poole aeglasemalt ja viimane päris vaevaliselt. Poole pealt lülitasin välja ja kojamees jäigi keset tagaklaasi püstisesse asendisse . Rohkem ei kippu ega kõppu. Omamoodi lisab vürtsi ka asjaolu, et luugi polstri olen ma loomulikult mingi üüber liimiga kinni pannud nii et elusalt ta ennast vaevalt kätte annab.